Kõrbed ja savannid
Kõrbeks peetakse alasid, kuid sademete hulk on alla 250mm.
Pinnase järgi jaotatakse kõrbed liiva-, kivi-, savi-, lössi ja soolakõrbeteks.
Suurimad kõrbealad asuvad troopilistel ja lähistroopilistel laiustel. Neid nim. ka
kuumakõrbedeks.
Kõrbeid esineb ka parasvöötmes mandrite sisealadel ja mäestike tuulealustel
külgedel.
Suurtel kõrbealadel valitsevad suurema osa aastast laskuvad õhuvoolud, mis
selge ja päikselise ilmaga tekitavad kõrgrõhkkonna.
Mõned kõrbed asuvad rannikul, nt: Atacama kõrb Lõuna-Ameerikas, California
kõrb Põhja-Ameerikas ja Namibi kõrb Aafrikas.
Kõrbe teke võib olla seotud ka mäestike paiknemisega. Rannikuga paralleelselt
olev mäeahelik takistab ookeanilt tuleva niiske õhumassi liikumist sisemaale.
Kõrbeid leidub samuti parasvöötmes mandrite kuivemates osades, näiteks Gobi
ja Karakumi kõrb.
Troopilises kliimavöötmes on taevas pilvitu, õhk kuiv ja temperatuuri kõikumine
suur. Suvepäeval võib temperatuur olla üle 50 kra...