Materjalide keemia
klaasistumistemp-i ning jahutatakse kiiresti, kuid ühtlaselt õhuvoolus. Kuumutamisel kaob
suur osa esialgseid pingeid, kiirel jahtumisel tekib küll uusi, kuid need on nüüd jaotunud
ühtlasemalt. Karastamine kordistab vastupidavust, purunedes tekivad nüride servadega killud.
Liites 2 karastatud klaasi plastmassi kihi abil saadakse tripleksklaas, mille pragunemisel ei
lend klaasikillud laiali. Karastada võib ka silikoonõlides, siis moodustub pinnale polümeerne
kiht, mis tugevdab ja teeb kuumakindlamaks. Väga tugeva klaasi saamiseks töödeldakse seda
Hfiga. Klaaskeraamika 30-95% on kristallilises olekus, valmistamisel kuumutatakse
lähtematerjali tükk aega allpool sulamistemp-i, viiakse kristallisatsioonitsentrid(nukleaatorid)
eraldi sisse(nt Cu, Ag,Au, fosfaadid, TiO2 jne). Tegemine vajab mitmeid tunde ning on sitall
on alati vähem läbipaistev kui tavaline klaas. Omadused sõltuvad kristallilise ja amorfse osa
vahekorrast