M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
hüppelaualt.
37
Teda peeti imetlusväärseks ilulugejaks. Kirikuringkonna «seltskondlikel koosviibimistel»
paluti
teda alati luuletusi ette kända; ja kui ta oli lõpetanud, tõstsid daamid käed ja lasksid need
abitult
rüppe langeda, pööritasid silmi ja vangutasid päid, snis pidi tähendama: «Sõnad ei suuda seda
väljendada! See on liiga ilus, liiga ilus selle sureliku maailma jaoks.»
Kui laul oli lauldud, muutus auväärt mister Sprague kuulutustahvliks ja luges ette pika rea
teadaandeid koosolekute, ühingute ja muu sellise kohta, kuni näis, et see kestab viimsepäeva
kõuekärgatuseni, -- veider komme, mis püsib Ameerikas isegi suurlinnades veel praegusel
ajalehtede külluse ajajärgul. On ju sageli nii, et mida vähem üks traditsiooniline komme on
õigustatud, seda raskem on sellest vabaneda.
Ja siis õpetaja palvetas. See oli hea, suuremeelne palve ja väga üksikasjaline; selles paluti
kiriku