Liivi sõda
ühtlustamine, eramõisad, eestimaa rüütelkonnad. Põhja sõda.
Rootsi võimu kehtestamine eestis :
Põhja eesti neli maakonda( harjumaa, järvamaa, läänemaa ja virumaa) . liivimaa kuber
mang ja eestimaakubermang. Juhtis kindralkuberner, kamandas oma kubermangus asuvat
sõjaväge , jälgis raha liikumist ning ametnike tööd.
Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, lahendasid probleeme , mis ei
kuulnuud kuninga kohustuste juurde. Asusid eestimaal ,liivimaal ja saaremaal.
Eestimaa: adrakohtunikud liivimaa sillakohtunikud- võtsid kinni ha saatsid tagasi
pagenud talupojad. Meeskohtud ja maakohtud arutasid talupoegade süüasju, eestimaa
ülem kohus ja liivimaa õuekohus : arutasid aadlike puudutavaid asju.
Johann Skytte sai kohustuse rootsistada liivima. Kindralkuberner.
Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talurahva arv oli ligi 100 000, mõisnikud võtsid
annaabi.ee 
