Kuulmisvõimed erinevad loomadel ka helide ajalise eristamise poolest. Nii linnud kui ka imetajad suudavad keskmiselt eristada helisid, mille vahe ei ole väiksem kui 2-3 millisekundit. MIDA KUULEB INIMENE LOODUSES? Inimese kuulmisvõime helispektril ulatub 20 hertsist kuni 20 000 hertsini. See on küll noore inimese kuulmisskaala, 20 kilohertsi kõrguseid helisid kuulevad tegelikult vähesed inimesed. Vananedes ülemine kuulmispiir alaneb. Vanemad inimesed ei kuule enam isegi rohutirtsude sirinat, mis on enamasti 8-10 kilohertsi piires. Kuna inimene kasutab kõrgemaid helisid ruumilise asukoha kindlakstegemiseks, siis vanematel inimestel on raskem aru saada, kust mingi heli tuleb. Helisid, mis jäävad inimese normaalsest kuuldepiirkonnast ülalpoole, nimetatakse ultrahelideks. Sinna kuuluvad nahkhiirte ja kashelottide kajalokatsiooniks kasutatavad häälitsused.
ja kiire reageerimise tõttu võimelised vastu võtma ja eristama rohket informatsiooni. Kuulmiselundi ja närvikeskuste koostalitlus võimaldab loomadel kasutada liigikaaslastega suhtlemiseks signaalse tähenduse häälitsusi. Kuigi inimühiskonnas on suhtlemisvormide mitmekesistudes suurenenud nägemismeele osatähtsus, saab kõne abil suhelda põhiliselt kuulmise vahendusel. Inimese kõrvaga helina tajutav madalaim võnkesagedus - alumine kuulmispiir - on u. 16-20 Hz, ülemine kuulmis piir ulatub noortel 20 000 Hz-ni, vanaduses alaneb (isegi 5000 Hz-ni). Suurim kuulmisteravus on inimesel 1000 - 5000 Hz piires, see näitab kohastumist kõnehääles domineerivate helisagedustega ( ~ 300 - 3500 Hz). Inimese kuulmis teravuse uurimiseks kasutatakse kliinilises diagnostikas lihtsaimal juhul erikõrguse ja muudetava tugevusega helisignaale (sosinkõne, helihargiga tekitatud toon)
(akustika) ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmiselundid (kõrv) on suure tundlikkuse ja kiire reageerimise tõttu võimelised vastu võtma ja eristama rohket informatsiooni. Kuulmiselundi ja närvikeskuste koostalitlus võimaldab loomadel kasutada liigikaaslastega suhtlemiseks signaalse tähenduse häälitsusi. Inimese kõrvaga helina tajutav madalaim võnkesagedus on u. 16-20 Hz, ülemine kuulmispiir ulatub 20 000 Hz-ni. Suurim kuulmisteravus on inimesel 1000 – 5000 Hz piires. Tasakaaluelund - vestibulaarelund selgroogsete tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund, paikneb sisekõrvas. Selle mood kolmes poolringkanalis ja kahes esiku kotikeses asetsev otoliitaparaat. Tasakaaluelund osaleb lihastalitluse koordinatsioonis mis tahes tasandis sooritatavate liigutuste puhul. Maitsmine - lahustunud ainete mõnesuguste keemiliste omaduste tajumine maitsmiselundite abil.
ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmiselundid (kõrv) on suure tundlikkuse ja kiire reageerimise tõttu võimelised vastu võtma ja eristama rohket informatsiooni. Kuulmiselundi ja närvikeskuste koostalitlus võimaldab loomadel kasutada liigikaaslastega suhtlemiseks signaalse tähenduse häälitsusi. Inimese kõrvaga helina tajutav madalaim võnkesagedus on u. 16-20 Hz, ülemine kuulmispiir ulatub 20 000 Hz-ni. Suurim kuulmisteravus on inimesel 1000 - 5000 Hz piires. Tasakaaluelund - vestibulaarelund selgroogsete tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund, paikneb sisekõrvas. Selle mood kolmes poolringkanalis ja kahes esiku kotikeses asetsev otoliitaparaat. Tasakaaluelund osaleb lihastalitluse koordinatsioonis mis tahes tasandis sooritatavate liigutuste puhul. Maitsmine - lahustunud ainete mõnesuguste keemiliste omaduste tajumine maitsmiselundite abil.
annaabi.ee 
