Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus"
Vokaalid ja konsonandid on kõne segmendid ehk häälikuüksused. Nende vastandiks on
suprasegmentaalsed omadused, milleks on kvantiteet, rõhk, intonatsioon ja rütm.
Kõnekeele segmentimine võib olla keeruline, sest kõnevoolus sulavad üksteisele järgnevad
konsonandid ja vokaalid osaliselt ühte. Lisaks on paljud segmentidena tajutavad üksused
tegelikkuses mitmeosalised.
Emakeele hääldamis- ning tõlgendamisharjumused mõjutavad seda, kuidas kuuldakse teisi
keeli. Need on kuulmiselt põhineva transkriptsiooni peamised puudused.
Vokaalid on helilised häälikud. Vokaalide hääldamisel on artikulaatoriks keeleselg. Vokaalid
jagatakse häälduskoha ees- ja tagapoolsuse alusel kolme rühma: eesvokaalid (nt i, e),
keskvokaalid ja tagavokaalid (nt u, o). Vokaalide puhul on hääldusviis keeleselja kõige
kõrgema koha ja sellele lähima suulae koha vaheline kaugus. Vokaalide kirjeldustes on selle
mõõtme üldnimetuseks kõrgus (kitsus)
annaabi.ee 
