Eesti kergejõustiku ajalugu
Peagi mõjus spordiväljaku valmimine hästi ka
tulemustele.
Sel ajal näitas amblalastest silmapaistvaid tulemusi Ants Strömberg. 1928. aastal läbis ta
100 meetrit 11,5-ga, 200 meetrit 23,5-ga ja 400 meetrit uue maakonna rekordiga 53,4.
Mitmekülgne sportlane oli Harald Kobbin, kes parandas mitmel korral Järvamaa rekordit
teivashüppes viies selle 1934. aastal 3.51-le. Samal aastal tuli ta Eesti meistrivõistlustel
13.07-ga pronksmedalile kolmikhüppes. Vendi Arthur ja Aksel Kuulmatat meenutatakse
tänaseni kui häid kergejõustiklasi ja jalgpallureid. Arthuri paremateks tulemusteks olid
1.73 kõrgushüppes ja 24,0 200 meetri jooksus. Vend Aksel oli hea keskmaa distantsidel.
Tähtsustamata ei saa jätta ka Ilmar Lindami osa Ambla spordielus. Kui ta 1951. aastal
asus Amblasse tööle kehalise kasvatuse õpetajana, hakkas spordielu silmnähtavalt
hoogustuma. Lindam oli ise edukas kaugus- ja kolmikhüppaja, 1952. aastal ületas ta
senise rajooni rekorditähise kolmikhüppes 14