Lõpukõne
Kallid kamraadid ja kindralid- kõik, kes te olete siia kokku tulnud!
Nüüd on hetk Teile edasi anda oma tunded, mis meid täna siia on toonud. Tunded, mille nimel on
nähtud rasket vaeva, valatud verd ja pisaraid, tuntud võidurõõmu ja kõõlutud kuristiku äärel.
Meie algsest kahurilihast on alles vaid need, kelle kaevikud olid kõige vastupidavamad ning, kes
uskusid, et selle sõja võidu kindlustavad nemad. Praegu oleme meie just need õnnelikud, kes on
jäänud suuremast kuulirahest puutumata, kuid sõjaõudused meenuvad veel kaua. Kolmeaastane
lahing on otsakorral ning tuleb püssid nurka visata. Kuigi südames ja hinges hoiame oma
kamraade, ei tahaks rindelt lahkuda vaid lihtsa sõdurina.
Mäletame kõik oma esimest koolipäeva, see oli rahu enne sõda nagu öeldakse. Esimene õpetaja,
kes jagas väikseid õpetusi, kuidas rindel käituda, ellu jääda ja füüsiliselt vastu pidada. Meenub
annaabi.ee 
