"kuulipilujat" - 1 õppematerjal

KINDRAL JOHAN LAIDONER

Nii jäi Eestimaa pind suurematest sõjakahjustustest puutumata. Laidoneri leidlikkust võis ka näha ratsaväe kasutamises, milleks suhteliselt halb side ja hõre rinne andsid suuri võimalusi. Ratsaväge tugevdati soomusautode ja motoriseeritud jalaväega ning ratsavägi, tegutsedes raudtee läheduses, tegi koostööd soomusrongidega. Sel ajal ei olnud Eesti armee halvemini relvastatud kui sõjas osalenud väikeriigid. Eesti sõjaväel oli 2000 kuulipilujat ja 500 suurtükki, 10 soomusrongi, 12 soomusautot ning 40 lennukit. Eesti armee oli Läänemere idakaldal nõrgem vaid Poola armeest ja meie laevastik oli tugevaim noorte Läänemere riikide hulgas. Ülemuhataja pädevus ulatus ka valdkondadesse, mis rahu ajal on riigi või omavalitsuste pädevuses. Transport ja side, vajaduse korral ka kohalikud omavalitsused, kõik eluvaldkonnad, millest sõltus sõjaväe edu, allutati kriitilisel hetkel ülemjuhatajale.