· Valu asukoht · Kas valu kiirgub · Valu kestus · Kas on alanud rahuloleku või koormuse ajal · Millised tegurid suurendavad/leevendavad valu · Varasemad samalaadsed valukogemused · Kas söömine mõjutab valu Diferentsiaaldiagnostika · Perikardiit sissehingamine ja asendivahetused suurendavad valu, ei ole seotud koormusega · Aordi dissekatsioon eriti tugev valu, kiirgub sageli selga · Pneumoonia lisaks valule palavik, kuulatlus- ja röntgenleiud · Kopsuemboolia hingeldus on sageli valust olulisem sümptom: veriköha, EKG-s ST muutused · Pleuriit lisaks valule kuulatlusleiud · Seedetraktivalud söömise mõju valule · Luu-lihaskonnavalud tingitud kaela- või rinnalülidest, õlaliigesest, kaela- õlapiirkonna spastilisusest; pingutus, voodis lamamine, paigalolek halvendavad · Psüühilistel põhjustel tekkiv valu kaasneb sageli depressiooni või ängistusega
pulmonaalarteri klappide sulgumisel tekkivad helid eraldi kuuldavad. Eristatakse veel III südametooni, mille põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi algul, ja IV südametooni, mis tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. Südametoonide kuulatlusel e auskultatsioonil on kuuldavad I ja II südametoon. Südametoonide registreerimist nimetatakse fonokardiogrammiks (FKG), sellel on eristatavad ka III ja IV südametoon. Südametoonide kuulatlus annab arstile teavet südameklappide seisundi kohta. Klappide mittetäieliku sulgumise või südameõõnte vaheliste avade ahenemise korral tekivad kahinad, nende järgi on võimalik klapirikkeid diagnoosida. Kaasajal kasutatakse südameklappide seisundi hindamiseks ultraheli abil tehtavaid uuringuid. 5. Südame löögisageduse, löögi- ja minutimahu mõisted, nende suurused sõltuvalt vanusest. Südame rütmi muutused. Löögisagedus on löögi kokkutõmmete arv minutis
Jooksmine artroosi ei põhjusta, kuid jõualadel võib seda sportimise tulemusel esineda. Tugev ärritus võib liigesekõhre kahjustada ,dünaamiline liikumine parandab kõhre ainevahetust, lihased tugevnevad. Alustada alati 10-15 min. soojendusega, teha venitusharjutusi. Vastupidavusaladest on soovitavad jooksmine, käimine, suusatamine, ujumine. Ohtlikud on tennis, tõstmine, jalgpall, hüpped, ballett, poks Olulisemad südame-veresoonkonna (S/V) süsteemi uuringud.1. Küsitlus 2. Südame kuulatlus 3. Elektrokardiogramm 4. EKG-koormustest 5. Ehhokardiograafia6. Südamerütmi ja vererõhu ööpäevane jälgimine 7. Vere analüüsid jt uuringud S/V ülekoormussündroomi teket soodustavad tegurid. a. treenimine ja võistlemine haigena. liiga intensiivne jõuvastupidavustreening noorukieas c. kõrgenenud vererõhule kalduvad noorukid, eriti kui nad tegelevad jõu-või jõu-vastupidavustreeningugad. ebapiisav toitumine S/V ülekoormussündroomile viitavad muutused.1
sulgumisel tekkivad helid eraldi kuuldavad. Eristatakse veel III südametooni, mille põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi algul, ja IV südametooni, mis tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. Südametoonide kuulatlusel e auskultatsioonil on kuuldavad I ja II südametoon. Südametoonide registreerimist nimetatakse fonokardiogrammiks (FKG), sellel on eristatavad ka III ja IV südametoon. Südametoonide kuulatlus annab arstile teavet südameklappide seisundi kohta. Klappide mittetäieliku sulgumise või südameõõnte vaheliste avade ahenemise korral tekivad kahinad, nende järgi on võimalik klapirikkeid diagnoosida. Kaasajal kasutatakse südameklappide seisundi hindamiseks ultraheli abil tehtavaid uuringuid. 5. Südame löögisageduse, löögi- ja minutimahu mõisted, nende suurused sõltuvalt vanusest. Südame rütmi muutused ja rütmihäired.
kirjeldatakse lähemalt selles peatükis anamneesi kogumise all. 212 Auskultatsioon – kuulmismeele rakendamine Auskulteerimine on organismis tekkivate kahinate ja kõlade kuulatlemine. Need on südame-, soole-, hingamis- ja veresoontekahinad või -kõlad, mida saab stetoskoobi abil kuulata. Teatavatel tingimustel võib olla kuulda ilma stetoskoobita teatud hääli, näiteks krepitatsiooni – murtud luuosade üksteise vastu hõõrumist. Auskultatsioon – kuulatlus. Palpatsioon – kompimis- või tundmismeele rakendamine Palpatsioon on uurimine kompimise teel, näiteks pulsi katsumise, naha hindamise (niiske, kuum, jahe) või kõhukatete pinge uurimine kõhuvaluga patsiendil. Perkussioon – kuulmismeele ja kompimis- või tundmismeele rakendamine Perkussioon on keha välispinna koputlemine. Seejuures tekkivatest helidest püütakse teha järeldusi selle all asuvate kehaosade või elundite seisundist. Näiteks erakorralises meditsiinis
annaabi.ee 
