Madalmaade vokaalpolüfooniat, gregooriuse koraali. 1971. aastal ilmunud III sümfoonia erines tema varasematest sümfooniatest, aga 1976. aastal ilmunud klaveriminiatuur ,,Aliinale" esindab juba täielikult Pärdi loomestiili tintinnanbuli nimetus pärineb üksteisega kooskõlas häälestatud kellukestelt. ,,Für Alina" ehk ,,Aliinale" on hüpnotiseeriv, vaikne ja aeglaselt arenev väga puhta kõlaga pala, mida kuulates ma rohkem kuulatasin kui kuulasin. Selle puhul on Pärt minimaalsete vahenditega teinud hämmastava meeleolu loomisel, mida kirjeldaksin nukra, kuid helge ja mõtlikuna. Pärdi otsingud olid olnud edukad ja tintinnanbulist (ladina keeles kellukesed) kujunes tema stiil. Astmeliselt liikuv meloodiahääl ja kolmkõla moodustavad haarava, minimalistliku ja staatilise terviku. Pärt lihtsustab heli, tahab esile tuua vaid oluliseima.
Kõigest kehast värisedes istusin jälle ja tõin oma piibu välja, et suitsu teha, sest kogu majas oli nüüd surmavaikus ja seepärast ei võinud lesk sellest teada saada. Noh, tüki aja pärast kuulsin ma kella eemal linnas löövat: pim-pam, pim-pam, kaksteist. Siis oli kõik jälle vaikne, veel vaiksem kui enne. Äkki kuulsin oksa naksatust all pimedas puude vahel; keegi liikus seal. Ma istusin tasa ja kuulatasin. Ja otsekohe kuulsin alt tasast kassi näugumist. Oli see aga õnn! Ma näugusin vastu nii tasa kui sain, siis kustutasin tule ja ronisin aknast välja kuurikatusele. Siis libisesin maha ning roomasin puude all edasi, ja muidugi ootas mind seal Tom Sawyer. 2. PEATÜKK Läksime kikivarbail mööda puudevahelist rada lese aia tagumise osa poole, kummardudes, et oksad ei kratsiks me nägusid. Kui me köögist mööda läksime, kõmistasin vastu puujuurt, kukkusin ja tegin veidi kära
annaabi.ee 
