Eestlaste muistne vabadusvõitlus
juures läbi paganlikke ohvritalitusi. Metsepole rahvas oli aga jõudnud juba
linnustesse varjuda. Kuuldes, et riialaste, Võnnu Bertoldi ja Russini vägi valmistub
neile vastu astuma, lahkusid läänemaalased Liivimaalt. Selle sõjaretke näol oli
tõenäoliselt tegemist kaugemate eesmärkideta kättemaksuretkega. Samas on
võimalik, et sellega püüti hirmutada Metsepole liivlasi riialastega mitte koostööd
tegema, kuid tegelik efekt oli pigem vastupidine.
Viljandi piiramine
Järgmisel kuuajal, 17. veebruari ja 9. märtsi vahel, korraldasid riialased hästi
ettevalmistatud sõjakäigu Sakalasse Viljandi linnuse vastu. Piiskopi ja ordu
meestest, ristisõdijatest, liivlastest ja latgalitest koosnev vägi ründas
kaasavõetud piiramisrelvastuse abil linnust 6 päeva, kuni seesolijad lubasid
ristiusu vastu võtta. Sõlmitud rahuleppe kohaselt lasti linnusesse preestrid, kes
seda pühitsesid, kuid ristimise läbiviimine lükati tulevikku. Rahu kinnitamiseks
annaabi.ee 
