Pärnumaa kutsehariduskeskus Timo Reinpõld Kutsestandardid ja praktika Soomes referaat Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2011 Sisukord 1.Kutsekvalifikatsioon 2.Kutsestandard 3.Kutsekvalifikatsiooni omistav organ 4.Kutsekvalifikatsiooni omandaja 5.Praktika Soomes 6.Kasutatud kirjandu Kutsekvalifikatsioon Kutsekvalifikatsiooni omamine loob eelduse antud kutsealal tegutsemiseks.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Kutsestandardid Võrdlus Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2013 Kutsestandardid Plaatija ja maaler Erinevused: plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine; plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud, liimid, hermeetikud jne); maalri põhiliseks tööülesandeks on erinevate viimistlevate
KUTSESTANDARD Müürsepp I 13-18062008-26/3 Müürsepp II 13-18062008-27/4 Müürsepp III 13-18062008-28/3 MÜÜRSEPP I, II, III EHITUSE, KINNISVARA JA GEOMAATIKA KUTSENÕUKOGU ESF programm ,,Kutsete süsteemi arendamine" EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim (vt lisa A Kutsekvalifikatsiooni süsteemi terminid). Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu. Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide vahel kokkulepitud nõudeid müürsepp I, II, III kutsestandardile. Kutsestandardi kavandi koostas Ehituse, Kin...
• Arhiivieeskiri • Asjaajamiskorra ühtsed alused Kust leida vastused ja õppida: *) Dokumendi- ja arhiivihaldus. Rahvusarhiivi juhised. [P. Noodapera, T. Tarandi, H. Vares]. Tartu: Rahvusarhiiv, 2009. *) Standard EVS-ISO 15489-1:2004. Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1, Üldnõuded. Eesti Standardikeskus. [Tallinn]: Eesti Standardikeskus, [2004]. *) Kutsestandard Dokumendihaldur, tase 6 (2014-2019). http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10541427/pdf/dokumendihaldur- tase-6.6.et.pdf (Leidub ka ÕIS-is õppematerjalide juures) *) Eelmise Lisa 1: "Kutsestandardis kasutatud mõisted." http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10541427/lisad/10541514 (leidub ka ÕIS-is õppematerjalide juures) *) Raamatukogusõnastik. http://termin.nlib.ee/ *) loengute slaidid ÕIS-is õppematerjalide juures. Head õppimist!
• abiks õpilasele, õpetajale, lapsevanemale ja karjäärispetsialistile info hankimisel selle kohta, milliseid omadusi ja oskusi selles ametis töötajalt oodatakse; • abiks töötajale, kes soovib saada selgust olemasolevates ja puuduvates oskustes; annab võimaluse planeerida enda arengut ja karjääri; • aluseks ametialase asjatundlikkuse hindamisel. Vt lisaks: Kutsestandarditega saab tutvuda kutseregistris www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/ Karjäärispetsialistile: Vt lisaks: Tööturuinfo teejuht. SA Innove, 2010 lk 14 Uued kutsestandardid tulekul blog.developdesign.eu/2010/06/uued-kutsestandardid-tulekul/ 5 6. Tervisliku seisundi hindamine ja kutsehaigused Slaid 6 Aeg 7min KUTSEHAIGUS ON HAIGUS, mis on põhjustatud
05. K Ilupõõsaid kasvatava aiandi teenindusstandard Olemasolevad standartid Antud valdkonnas on olemas kutsestandardeid 4 mis on tasemeti 2-5. Alustades lihtsamatest oskustest (nt abiaednik, tase 2) ja lõpetades tipp meistriga (nt. Meisteraednik, tase 5). Antud standartid sobivad kõigile kes on spetsialiseerunud aianduse , põllumajanduse alale. (http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10512175) Klientidega puutuvad üldiselt kokku 75% selle valdkonnaga tegelevad inimesed, sest see ala on rohkem perefirmadele spetsialiseerunud. Loomulikult on ka mõned suuremad köögivilja aiandid. Klientidega puutuvad enamus kokku töötajad, kes on müügiga otseselt seotud kauplustes või laatadel ning kohapeal, kus toimub kasvatus. Päris paljud kliendid soovivad tulla kasvatusse kohale ise ja näha kus taimed kasvavad ning saada otsest konsultatsiooni kasvatajalt
ja empaatiavõimet, pingetaluvust, korrektsust. Ta peab olema vaimselt ja füüsiliselt terve. 11. Erakorralise meditsiini tehnikud võivad töötada kiirabis,samuti haiglate erakorralise meditsiini osakonnas ja mõnes muus ametis, kus selline ettevalmistus on nõutav vetelpääste, rannavalvel,mõned politsei-ja päästestruktuurid. KASUTATUD ALLIKAD Kutsestandard, kiirabitehnik, erakorralise meditsiini tehnik www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10422775/lae+Erakorralise+meditsiini+te hnik+referaat&hl=ru&gl=ru&pid=bl&srcid=ADGEESjl4RrHqSJw617Oy6J82k4q6XZg8VyD iIRYGMCWthlmetInrA2KoWycUnV4LNST2ulYEvntiRqgV8tCmscqdOmY_wZVm- PERftluK5sKFa9z6voXyDukvZfJoTRtqlDFgMdks71&sig=AHIEtbRMX67nYTQrvrNrgun0 xIWrx_qFnQ Rajaleidja koduleht, kiirabitehnik www.rajaleidja.ee/akab/%3Fid %3D11576+Erakorralise+meditsiini+tehnik+kiirabit %C3%B6%C3%B6tajad&cd=1&hl=ru&ct=clnk&gl=ru Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool, koduleht, Erakorralise meditsiini tehnik www
· - PUHASTUSAINE VALIK · - DOSEERIMINE · - KORISTUSMEETOD · - TÖÖDEJÄRJEKORD · TÖÖVAHENDITE VALIK TULEMUS TÖÖ TEOSTAMISE KIIRUS TÖÖVAHENDITE TÖÖKORDA SEADMISE NING PROOVI TÖÖ SOORITAMISE AEG ON PIIRATUD. ETTEANTUD PROOVI TÖÖ SOORITAMISE AEG ON MÄRGITUD EKSAMIPILETIL JA SÕLTUB KORISTAVAST RUUMIST. KUI ETTEANTUD AEGA ÜLETATAKSE ROHKEM, KUI 50 % ULATUSES, SIIS LOETAKSE PROOVI TÖÖ MITTESOORITATUKS. KUTSESTANDARDID TÖÖVALDKONNAD JA AMETINIMETUSED · KUTSEALA ESINDAJAD TÖÖTAVAD FIENA VÕI PUHASTUSTEENUST PAKKUVATES ETTEVÕTETES JA ETTEVÕTETES, KES KORRALDAVAD KORISTAMIST ISE · 1 KUTSETASE - PUHASTUSTEENINDAJA, KORISTAJA, TOATEENIJA,KODUABILINE, PERENAINE · 2 KUTSETASE - PUHASTUSTEENINDAJA-JUHENDAJA, VANEMKORISTAJA, OBJEKTIVANEM, EESTÖÖLINE. TÖÖ EESMÄRK JA SISU · KUTSEALA ESINDAJATE TÖÖ EESMÄRK ON ELUKESKONNA NÕUTAVAL TASEMEL PUHTANA HOIDMINE .
eiramine või käitumine koolis ja väljaspool kooli. Vahest õpilased ja lapsevanemad pöörduvad sotsiaalpedagoogi poole isiklike muredega. Sotsiaalpedagoog peab olema piisavalt pädev ja vastutab kooli õpilaste harimise eest sellistes valdkondades nagu seksuaalkasvatus, kuritegevus, narkomaania, suitsetamine jne. Kasutatud kirjandus 1. Hämäläinen J. 2000. Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse. 2. Sotsiaalpedagoogi kutsestandard. http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10499791/pdf/sotsiaalpedag oog-tase-6.1.et.pdf 3. Noored ja sotsiaalne kaasatus. Noorteseire aastaraamat 2012. http://noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjAyMDEzLzA1LzE3LzEyXz I4XzQ1XzUyNF9BYXN0YXJhYW1hdDIwMTIucGRm/12_28_45_524_Aastaraamat 2012.pdf
Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine: personali planeerimine; töö analüüs; personali värbamine; personali valik. Efektiivselt töötava personali säilitamine: töötasu ja palgapoliitika; karjääri planeerimine; organisatsiooni arendamine; töösuhted. Personali efetiivsuse suurendamine: personali hindamine; personali koolitus; personali arendamine. 4 Kutsestandardid ja personalijuhtimine: rõhuasetus personalijuhile Kutsestandardite süsteem ja vajalikkus: ● Kutsekoda.ee ● Kutsestandardid ja kutsete register Personalijuhi kutsestandard: ● Personalijuhi kutsestandardid (vana.pare.ee) Kutsestandardid personalijuhi töös: ● Kasu tööandjale ● Kasu töötajale ● Kasu üldsusele ja klientidele Personalitöö valdkonnad: ● Personali planeerimine (keda on x aja pärast vaja, et y hulk tööd ära teha)
usaldusväärne, 7. läbilöögivõimeline, 8. otsustusaldis. Eesti kutsestandardi järgi on projektijuhi isikuomadused ja võimed: 1. otsustusvõimeline 2. analüüsivõimeline 3. vastutustundlik 4. loogiliselt mõtlev 5. koostöövalmis 6. täpne 7. eesmärgipärane 8. algatusvõimeline 3 9. paindlik 10. innovaatiline 11. kiire reageerimisvõimega (http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10087322/lae) IPMA ICB 3.0 käsitleb antud teemat põhjalikumalt ja toob välja 15 käitumuslikku kompetentsi: 1. eestvedamine 2. kohustused ja motivatsioon 3. enesekontroll 4. enesekindlus 5. lõõgastus 6. avatus 7. loomingulisus 8. orienteeritus tulemusele 9. effektiivsus 10. nõustamine 11. läbirääkimine 12. konfliktid ja kriisid 13. usaldusväärsus 14. väärtushinnangud 15. eetika
olla tugistruktuuriks haridussüsteemile - kutsealasele tegevusele suunatud õppe sisu ja kvaliteet vastab tööturul nõutavale; aidata kaasa inimeste kompetentsuse hindamisele ja tunnustamisele olenemata, kus ja kuidas õppimine on toimunud; muuta kutsed riigisiseselt ja rahvusvaheliselt võrreldavaks. Kutsesüsteemi osad: Kutsete klassifitseerimine ja kataloogimine, väljundiks kutsete kataloog Kutsestandardid Kutse andmine, väljundiks kutsetunnistused Koolilõpetajate ja töötajate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga selgitab kutsesüsteem välja kutsealal erinevates rollides edukaks töötamiseks vajaliku kompetentsuse ja igale neist koostatakse vastav kutsestandard. Kutsestandardite abil luuakse võimalused kompetentsuse hindamiseks, mida nimetatakse kutse andmiseks ning vastav välja-, täiend- ja ümberõpe. Kutse- ja haridussüsteemi oluline ühisosa on
e) voodipesu vahetamine, voodi üles tegemine f) pesuruumi ja WC varustuse puhastamine g) seinte niiske puhastus ja kuivatus h) põrandapesu või niiske pühkimine i) tolmu pühkimine j) klienditarvete kontroll, täiendamine k) tolmuimejaga puhastamine l) akende sulgemine m) mööbli paika asetamine n) viimane pilk ukselt kontrollimiseks o) ukselingi puhastamine p) toa korrasolekust teatamine vastvõtuletti 34.Puhastusteenindaja kutsestandard ( kutsestandardid, teenindus, puhastusteenindaja I,II. ) 35.Aken: Puhastatakse orgaanilist lahustit sisaldava puhastusainega, töövahend pehme lapp, mopp, kuivataja. Klaas vajab korralikku kuivatamist. Ei puhastata päikese käes ( aine kuivab ära ). Alguses välimine klaas, siis sisemine, siis on lihtsam aru saada, kus on mustus. 36.Sein: suunaga alt üles- seal kust vesi võib tekitada triipe ( vahendi kasutamisel ). suunaga ülalt alla- toob tolmu /mustuse alla
- haigustunnetus (tajume sümptomeid HÄIRETE ERISUSED STAATILINE VS DÜNAAMILINE (enamus lähevad dünaamilise faasi – mingil hetkel võib olla teatud häiretunnused täidetud, kuid siis on need jälle leevenenud – psühhootilised episoodid nt) PRIMAARNE VS SEKUNDAARNE (kas ilmnevad tunnused on omased konkreetsele häirele või see, mis inimesega juhtub, on sekundaarne ehk „lihtsalt ei oska veel“) KUTSESTANDARDID *kliiniline psühholoog VII, VIII *koolipsühholoog III, IV, V *psühholoogi kutsetegevus on eestis hetkel reguleerimata *seaduse poolt ei ole tööandjale või ettevõtlusega tegelevale psühholoogiline mingeid piiranguid *kutset omistab Eesti Psühholoogide Liit ja kutsetunnustuse annab välja Kutsekoda VAIMSETE HÄIRETE TEKKEPÕHJUSED - demonoloogia: inimese keha hõivavad kurjad deemonid või vaimud (kiviaeg kuni keskaeg) *rituaalid, piinamine - ohjeldav mudel
Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu. Bürokraatia funktsioonid- poliitika elluviimine, süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik, iseenda taastootmine ja arendamine. 11. Sisekontroll kontrollitakse tööülesannete täitmist, toimivust jne - Poliitiline kontroll 1. Riigikontroll kontrollib, kuidas ametnikud ja asutused käivad ringi oma raha, hoonete, tehnika ja muude varadega. Mihkel Oviir. 2. Kutsestandardid, ametinõuded - Õiguslik kontroll 1. Kohtusüsteem 2. Ombudsmani (lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis) institutsioon 12. Anglo-ameerika: kohtunik omab poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal ei pea olema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja, kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Mandri-euroopa: kohtunikud nimetab ametisse valitsus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet on eluaegne, on lojaalne
eksami sooritamise kohta Laagri kasvataja eksam hõlmab kolme teemat: 1) turvalisus laagris- laagritegevust puudutav seadusandlus kasvatajat puudutavas osas; erivajadustega laps laagris. 2) pedagoogika- lapse ealised iseärasused 3) laagri kasvataja töö- grupi juhtimine; meeskonnatöö; konfliktsituatsioonide lahendamine; ürituste korraldamine; mängu juhtimine ja mängujuhtimise metoodika. Kutsestandard tase 4 http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10452095/pdf/noorsootootaja-tase- 4.4.et.pdf Noorsootöötaja lähtub oma töös noorsootöö põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötaja on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust. 4
kareduskraadides 98. vee pindpinevus - vee pinnal on justkui pingul kile 99. veeganid - äärmusliku, piiratud toitumisviisiga inimesed, kes tarbivad ainult taimseid produkte. Kestev järgimine viib erineva raskusega tervisehäiretele 100. õlu - õlu on tärkliserikka tooraine alkoholkääritamisel saadud hele- või tumepruun joovastav jook, mis sisaldab tavaliselt 1...8% alkoholi Kasutatud materjal: http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10432667/lisad/10432669 http://www.keeleveeb.ee/ http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/koristusmeetodid/koristussnastik.html http://kokaraamat.ee/?page_id=1602&t=l http://google.ee
, Hofstede, G. (2004). Kultuuri uurides ehk kuidas mõista teisi kultuure. Tallinn: Väike Vanker Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. Rmt: Allik, J., Realo, A. & Konstabel, K. (Toim), Isiksuse psühholoogia (lk 139-168). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kutsestandard. Juhiabi, tase 6. (07.06.2012). Kutsekoda: 07.06.2012. Kasutamise kuupäev 09.05.2014, allikas http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10441410/pdf/juhiabi- tase-6.4.et.pdf Kutsestandard. Sekretär, tase 5. (07.06.2012) Kutsekoda: 07.06.2012. Kasutamise kuupäev 13.05.2014, allikas http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10441455/pdf/sekretar- tase-5.5.et.pdf Krips, H., (2003). Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Lewis, R. (2003). Kultuuridevahelised erinevused
www.riigiteataja.ee/akt/129062012001 · Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise kord. Vastu võetud Siseministri määrusega 30.04.2008, jõustunud 13.05.2008 RTL 2008, 37, 535 · Päästeteenistujatele ning Sisekaitseakadeemia Päästekolledzi õpilastele ja üliõpilastele vormiriietuse andmise ja kandmise kord. Päästeameti peadirektori 5.02.2008 käskkiri nr 30. Asutusesiseseks kasutamiseks. · Kutsestandardid http://www.kutsekoda.ee/ · Tsatsua, T., Lukas, M. 2008. Etikett tööl ja kodus. Tallinn Ajakirjade kirjastus SOOVITUSLIKUD ALLIKAD · http://www.avalikteenistus.ee/ · http://www.eetika.ee/ · Avaliku teenistuse eetikakoodeks. Avaliku teenistuse seadus. RT I 1995, 16, 228 · EV põhiseadus 1992 · Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (ECHR) Council of Europe 1998; · Pojman, Louis P., 2005, Eetika : õiget ja väära avastamas, Tallinn: Eesti K Sihtasutus
.........................................................................19 4.2 Tööasend klaviatuuril.........................................................................................20 4.3 Keyboard Pro programm....................................................................................22 5 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................23 1 SISSEJUHATUS Kutsekoda lehelt võib leida sekretär 5 ja juhiabi 6 kutsestandardid. Lühidalt nende tööülesannetest: Sekretär tegeleb organisatsioonis kommunikatsiooni (infovahetusega), sise- ning välisklientide teenindamise, dokumenditöö ja juhtkonna tegevuse toetamisega oma pädevuse piirides, täites organisatsiooni eesmärke. Sekretäri töö ülesanded sõltuvad konkreetsest organisatsioonist ja eeldavad kliendisõbralikkust, kiiret ning paindlikku tegutsemist ja info
• Vältida korruptsiooni, kuna ametnike kätte on koondunud üsna suur võim Kontrolli võib teostada kolmes vormis: • Sisekontroll ehk ametkondlik kontroll Kas ametnik käitub nii nagu seadus ja ametkonna normatiiv aktid ette näevad- juriidiline aspekt Ametnikukultuur, eetikanormid, käitumismallid –psühholoogiline aspect • Poliitiline kontroll Varaline järelevalve –Riigikontroll(riigivara kasutamine) Ametikohtade täitmise korrakohasus (kutsestandardid, ametinõuded) • Õiguslik kontroll Õiguslik kontroll ametnike üle peab tagama haldussuutlikkuse ja vältima korruptsiooni. Õiguslikku kontrolli võib korraldada kahel moel: kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman on sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis RIIGIBÜROKRAATIA KONTROLLIMISE VÕIMALUSED: Formaalsed kontrollimisvõimalused: poliitiline järelvalve, juriidiline järelvalve, administratiivne järelvalve.
• Vältida korruptsiooni, kuna ametnike kätte on koondunud üsna suur võim Kontrolli võib teostada kolmes vormis: • Sisekontroll ehk ametkondlik kontroll Kas ametnik käitub nii nagu seadus ja ametkonna normatiiv aktid ette näevad- juriidiline aspekt Ametnikukultuur, eetikanormid, käitumismallid –psühholoogiline aspect • Poliitiline kontroll Varaline järelevalve –Riigikontroll(riigivara kasutamine) Ametikohtade täitmise korrakohasus (kutsestandardid, ametinõuded) • Õiguslik kontroll Õiguslik kontroll ametnike üle peab tagama haldussuutlikkuse ja vältima korruptsiooni. Õiguslikku kontrolli võib korraldada kahel moel: kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman on sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis RIIGIBÜROKRAATIA KONTROLLIMISE VÕIMALUSED: Formaalsed kontrollimisvõimalused: poliitiline järelvalve, juriidiline järelvalve, administratiivne järelvalve.
4.Eripedagoog kui abistava elukutse esindaja: Eripedagoogid on abistava elukutse esindajad. Nende töö seisneb professionaalse abi pakkumises inimestele, kes seda vajavad, ning eeldab oskust luua ja hoida abistamis- ja koostöösuhteid. Abistavates suhetes, haavatavate ühiskonnagruppidega töötades võib spetsialist oma tegevuse või tegevusetusega oluliselt mõjutada inimeste heaolu – teha head, aga tekitada (tahtmatult) ka kahju. Seetõttu nõuavad kutsestandardid nii õpetajatelt kui ka eripedagoogidelt juhindumist kutse-eetikast, ühiskonna väärtuste ja normide järgimist, harjumust käituda igas olukorras heade tavade järgi. Samuti on tõsi, et abistavate elukutsete esindajate kutsetöö eetilisus ja efektiivsus on omavahel tihedalt seotud. Abistavas suhtes on spetsialist sellises positsioonis, et tal on võimalik langetada otsuseid teiste inimeste eest, anda neile nõu, isegi avaldada survet. Sellest hoolimata on eripedagoogil kohustus seista oma
Tööks ei peeta tegevust, mis: Avaldub nii oma olemuselt kui ajaliselt juhuti ja vähe planeeritult Tegevused ja produkt on nõrgalt seotud Igapäevaelus tavaline 2. Ajalooline perspektiiv ja teoreetilised lähenemised Vt. teist lehte 3. Tööturule sisenemine Üldised Ametipõhine haridusüsteem õpetab ametid ja nende oskustega minnakse tööturule, tugevalt seotud hariduse ning väljaõppega. Ühe ametiga inimesel kerge liikuda ettevõtete vahel. Kutsestandardid. Väljaõpe ja töötamise kombinatsioon levinud. Tööturule sisenemine suhteliselt kiire. Taani, Holland, Saksamaa, Austria. Ettevõttepõhine inimene alustab püramiidi alt ja karjääri jooksul õpib juurde ja tal on võimalik tõusta. Õppimise protsess toimub ettevõtte sees. Tööstaaz on olulise tähtsusega. Töökatos on katastroof, sest oskused on ettevõtte piires olulised. Konkreetsed 1
OSKAB koostada detaili/toote valmistamiseks vajalike operatasioonide järjekorda Tunneb puittoodete kosntruktsiooni ja nende koostamisel kasutatavaid seotisi . Kutsestandard Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja tasemete kompetentsusnõuded ehk töö edukas tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit . Kutsestandardid koostab ja nende omistamiseks eksamite läbiviimist koordineerib Sihtasutus Kutsekoda Kutse omistab Mööblitootjate liit. I kutsetaseme taotlemisel on nõutav tisleri kutsestandardile vastavalt koolitust või 1- aastast töökogmust tislerina II kutsetaseme taotlemisel vähemalt põhihariduse olemasolu ning tisleri kutsestandardile vastvalt koolitus või 3- aastane töökogemus tislerina
rahulolu ühiskonnas. 15 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU Haamer, Jakobson, Karton, Kadajas, Neare, Tropp, 2010. Tartu Ülikool, Nõustamise alused, Abimaterjal , alla laetud internetist 06.01.15 Kutsestandard, Sotsiaalpedagoog tase 6, alla laetud internetist 06.01.15, http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10499791/pdf/sotsiaalpedagoog- tase-6.1.et.pdf Laste heaolu. Statistikaamet, Tallinn 2013 Noorsootöö õpik. Sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored, 2013, alla laetud internetist 23.12.14 Pors, 29.10.10. Postimees, Eesti Uudised, alla laetud 06.01.15 http://www.postimees.ee/334169/sotsiaalpedagoog-muredega-tuleb-tegeleda-enne-kui-on- hilja Raudsepp, Tallinna õppenõustamiskeskuse roll, Tallinna Haridusamet, alla laetud internetist 06.01.15
jaotatud. Teine võimalus on kirjeldada, mida häire endast kujutab ja mis on protsessid. • Kirjeldav -> vaatlus, fenomenoloogia 60 61 • WHO: tervis on täieliku füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguste või vigastuste puudumine • Taylor 1980: kui inimene ise või teda ümbritsev keskkond tajub, et inimene vajaks ravi • Haigustunnetus! Kutsestandardid • http://www.kutsekoda.ee • Kliiniline psühholoog VII, VIII • Koolipsühholoog III, IV, V • Kutset omistab: Eesti Psühholoogide Liit • Kutsetunnustuse annab välja: Kutsekoda Kutsestandardid • Kliiniline psühholoog (4=7 ja 5=8) – kliiniline psühholoog 7 (111), 8 (4) – SPETSIALISEERUMISED! – kliiniline lapsepsühholoog 7 (29), 8 (1) – kliiniline psühholoog-psühhoterapeut 7 (23), 8 (3) – kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog 7 (1)
harvaesinev, endale/teistele kannatusi põhjustav, häiriv ja ebafunktsionaalne · WHO: tervis on täieliku füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguste või vigastuste puudumine · Taylor 1980: kui inimene ise või teda ümbritsev keskkond tajub, et inimene vajaks ravi · Haigustunnetus! · Tervis haigus · Staatiline Dünaamiline · Primaarne Sekundaarne Kutsestandardid · http://www.kutsekoda.ee · Kliiniline psühholoog VII, VIII · Koolipsühholoog III, IV, V · Kutset omistab: Eesti Psühholoogide Liit · Kutsetunnustuse annab välja: Kutsekoda Kutsestandardid · Kliiniline psühholoog (4=7 ja 5=8) kliiniline psühholoog 7 (111), 8 (4) SPETSIALISEERUMISED! kliiniline lapsepsühholoog 7 (29), 8 (1) kliiniline psühholoog-psühhoterapeut 7 (23), 8 (3)
Selle riski vähendamiseks tuleb töötajatelt rangelt nõuda enesekontrolli nõuete täitmist. · Hooajalisusega mittearvestamine- hilissügis ning jaanuar ja veebruar on kõige madalamate käivetega perioodid. Samas säilivad kõik püsikulud. Sellega tuleb arvestada ning nende perioodide kulude katteks raha varuda. · Töötajad- Teeninduse Kutsenõukogu on kehtestanud kutsestandardid kokkadele, kelneritele/ettekandjatele ja baarmenidele. Kõikidel töötajatel peab olema tervisetõend. Ilma selleta töötajat tööle lubada ei tohi. Kõik töötajad peavad olema läbinud toiduhügieeni koolituse. (Arvestada tuleb ,,Toiduhügieeni üldeeskiri" VIII Käitlemisettevõtte töötajatele esitatavad nõuded. XI Toiduhügieenikoolitus). · Potentsiaalsed riskid - probleemid - stsenaariumid
G. Orwell: Kes kontrollib mineviku, see kontrollib ka tulevikku, kes aga kontrollib tulevikku, see kontrollib olevikku. Sotsiaalpedagoogika ajalugu. Ajalooline taust annab võimaluse mõista metoodika ja sotsiaalpoliitilise konteksti vahelist seost. Sotsiaalpedagoogika algus Saksamaal: - Kuidas valmistada indiviide ette ühiskondlikuks eluks? - Kuidas toetab ühiskond/kogukond indiviidi arengut (sh sotsiaalseid vajadusi)? /Praegu valmimas sotsiaalpedagoogi kutsestandardid, 7 ja 8nda astme nõudmised üsna ebareaalsed? Enne vaja siiski kutsestandard vastu võtta, ja siis alles saab muutusi teha (kas töötab v ei). / Kasvatus on olemas olnud igal ajastul ka kõige algelisemates tingimustes vajab inimene kasvatust. Ka ürginimsetel tööoskuste edasiandmine, jäljendamisepõhine, seotud ellujäämisega. Eesmärgipärane tegevus tuli ilmselt kõne arenguga: Kasvatusliku mõtlemise algus seotud kõne arenguga.
Rahaeraldised seotakse saavutustega. Luusereid (osariike) karistatakse. OBAMA: *Rohkem raha tuleb anda osariikidele (sh. õpetajate palkadeks). Testida tuleb ka loovust Achivment gap on suur probleem. *Alusharidus on tähtis. *Saavutada maailma kõrgeim keskkooli lõpetajate osakaal (sj vähendada väljalangevust). *Toetada riiklike grantidega kõrgkooli õpinguid. *Õpilaste testitulemuse olgu õpetaja töö hindamise aluseks. *Tulemuspalk, karmimad kutsestandardid. *Karmim kontroll grantide kasutamise üle (Race to the Top, 2009 haridusstiimulite pakett). Reformid üldhariduses: Tulemuste mõõtmine (human capital approach)- OECD (Pisa); IEA (TIMSS, PIRLS, .. jt). Välja lanegvuse vähendamine, “kirjaoskamatute” vähendamine, Teacher policy. OECD ja nn comparative turn: 1960ndatel oli OECD sõna hariduses vähetähtis. 1990ndatel OECD üks mõjuvõimsaim IO, kes haridusvalitsemises kaasa räägib. Alates 2002 hariduses eraldi direktoraat
töötajate gruppi. Teevad igapäevast personalitööd allüksuse tasandil. Vaatavad keda premeerida, keda edutada, keda koondada jne. Personalijuht nõustab suunajuhti, kui nt suunajuhil on vaja uut töötajat leida. Nõustab kuidas värbamisteadet koostada jne. Personalitöö saab olla efektiivne, kui see tugineb selgele süsteemile, poliitikale. Miks me seda teeme, kuhu me jõuda tahame see peab selge olema. KUTSESTANDARDID JA PERSONALIJUHTIMINE Miks on vaja kutsestandardeid? Ühelt poolt aitab see määratleda töötajate kompetentsi. Mis on tema oskused, kui tal on üks v teine kutse. Annab personalivärbajale selgema pildi, lihtsustab õige inimese leidmist. www.kutsekoda.ee Personalijuhti I tasand on kõige lihtsam eeldab kõrgharidust + vähemalt 1a
Kirjeldav -> vaatlus, fenomenoloogia WHO: tervis on täieliku füüsilise, psüühilise ja sotiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguste või vigastuste puudumine TAYLOR 1980: kui inimene ise või teda ümbritsev keskkond tajub, et inimene vajaks ravi Haigustunnetus saadakse aru, et midagi on viga. Staatiline <-> dünaamiline. Psüühikahäired on olemuselt dünaamilised muutused toimuvad kiiresti. Primaarne <-> sekundaarne Kutsestandardid Kutset omistab: Eesti Psühholoogide Liit Kutsetunnustuse annab välja: Kutsekoda Kliiniline psühholoog (4 ->7 ja 5 ->8) kliiniline psühholoog 7 (97), 8 (5) SPETSIALISEERUMISED! kliiniline lapsepsühholoog IV (27), V (2) kliiniline psühholoog-psühhoterapeut IV (21), V (2) kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog IV (2) neuropsühholoog IV (11), V (2) Psühholoogi kutsetegevus on Eestis käesoleval ajal reguleerimata.
Kirjeldav -> vaatlus, fenomenoloogia WHO: tervis on täieliku füüsilise, psüühilise ja sotiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguste või vigastuste puudumine TAYLOR 1980: kui inimene ise või teda ümbritsev keskkond tajub, et inimene vajaks ravi Haigustunnetus – saadakse aru, et midagi on viga. Staatiline <-> dünaamiline. Psüühikahäired on olemuselt dünaamilised – muutused toimuvad kiiresti. Primaarne <-> sekundaarne Kutsestandardid Kutset omistab: Eesti Psühholoogide Liit Kutsetunnustuse annab välja: Kutsekoda Kliiniline psühholoog (4 ->7 ja 5 ->8) kliiniline psühholoog 7 (97), 8 (5) SPETSIALISEERUMISED! kliiniline lapsepsühholoog IV (27), V (2) kliiniline psühholoog-psühhoterapeut IV (21), V (2) kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog IV (2) neuropsühholoog IV (11), V (2) Psühholoogi kutsetegevus on Eestis käesoleval ajal reguleerimata.
reisijatega ning vestelda oma matkamistest. Sellele klientuurile meeldib saada väga täpset infot oma majutuskoha kohta, igapäevaste marsruutide (võimaluste) kohta ning väljavõtteid kohalikust ajaloost (mõned siia rühma kuuluvad turistid soovivad end väga põhjalikult reisiks ette valmistada). Nad naudivad turvalisust, mida annab täpne teadmine, mida ja kus tehakse, milline on miljöö ja kohalik keskkond 150. Giidi kutsestandardid Giid I, II ja meistergiid Giid viib läbi turistidele tellitud ekskursioone oma atesteerimispiirkonnas Eesti Vabariigis, jagades teavet ka programmi kulgemise ja teenuste kohta. Giidil on põhjalikud teadmised oma atesteerimispiirkonna kohta. Meistergiid on kutseoskuste edasiandja. Meistergiidilt eeldatakse terviklikku (holistlikku) maailmakäsitlust. Giidi töö on seotud klientide teenindamisega, mis eeldab suhtlemisvalmidust,
pügamise järgi. Tänapäeval kasutatakse ülemaailmselt lammaste kiirpügamise meetodit, mis on välja kujundatud viimase 30 aasta jooksul nn uus-meremaa lambapügamise meetodist. Lambapügajate väljaõpe toimub ühtsetel alustel ja sarnaseid töövõtteid kasutavad kõikide juhtivate lambakasvatusriikide pügajad. Euroopas on selle meetodi peamiseks juurutajaks British Wool Marketing Board. Suurbritammias eksisteerivad lambavillapügajatel kutsestandardid, kusjuures eristatakse alg-, pronks-, hõbe- ja kuldtaset. Rahvusvahelistel võistlustel pöevad enamasti kuldtasemel pügajad. Kiirpügamise meetodi puhul pügatakse lammas ligi 40 erineva lõikega, kusjuures on välja kujunenud kindel lõigete järjekord (kõht, udara ümbrus, vasak aba ja kints, laudjas ja saba, pea, kael, vasak külg ja selg, parem aba, külg ja kints. Meisterpügajad pöevad lamba alla ühe minuti.
annaabi.ee 
