Füsioloogilised ohutegurid
Füsioloogiliste ohutegurite eripära:
Füsioloogiliste ohutegurite eripära on see, et nende mõju tervisele on väga individuaalne, st sõltub
eelkõige töötajast. Näiteks füüsiliselt tugeva ja nõrga töötaja jaoks on raskuste teisaldamine seotud
väga erineva pingutusega ja seetõttu on terviseriski suurus ka erinev. Seega on ennetustegevuse
aluseks koostöö töötajaga ja võimalikult individuaalne riskihindamine. Samas on see ka
kutsesobivusega tihedalt seotud. Kuna maamajanduses on füsioloogiline ohutegur eriti oluline, siis on
otstarbekas lisaks riskianalüüsile mõelda koos töötervishoiuarstiga läbi tervisekontrollide
korraldamine, eriti selle perioodid ja seda tihtipeale ka erinevate töötajate jaoks erinevate
protseduuride ja ajavahemikega. Siin kehtib põhimõte, et riskihindamine jääb ebatäpseks ja meetmete
planeerimise aluseks on eelkõige iga üksiku töötaja tervislik seisund.