Teaduslik revolutsioon
näiteks sellele, et tulevane geniaalne teadlane sai koolis väga häid hindeid ladina keeles ja
loodusteadustes, kuid kunstis ja geograafias oli keskpärane.
Albert Einstein lõi "vasaku käe viipega" uue maailmapildi. Enda andmetel polnud ta õpilasena mitte eriti hea
ega mitte eriti halb. Tema peamine nõrkus oli kehv mälu, eriti sõnade ja tekstide päheõppimises.
Kasvatuslikud meetodid, mis põhinesid hirmul, vägivallal ja kustlikul autoriteedil, takistasid Einsteini tema
arengus. Ümberõpetatud vasakukäeline Einstein ei talunud õpilasena tookord tavaks olnud päheõppimise
drilli. Seeeest eelistas ta iseseisvat töötamist ja iseõppimist, mis oli rohkem seotud tema kirgliku
teadmisjanuga. Ta tundis suurt armastust muusika vastu.
Kõige laiemalt on Albert Einstein tuntud relatiivsusteooria loojana. Tuntakse koguni kahte relatiivsusteooriat
erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria