M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Läksin maale umbes
seal,
kus ma arvasin Phelpsi maja olevat, peitsin pambu metsa, täitsin siis süsta veega, ladusin kive
täis
ja uputasin niisugusesse kohta, kust ma ta jälle võisin leida, kui vaja oli. See oli umbes
veerand
miili allpool väikest aurusae-veskit.
Siis läksin maanteele. Kui saeveskist möödusin, nagin silti «Phelpsi saeveski»; kui kolm-
nelisada
küünart kaugemale taludeni jõudsin, siis hoidsin silmad pärani, ei näinud aga kusku kedagi,
kuigi
nüüd juba oli päris valge. Mul polnud aga sellest midagi, sest ma ei tahtnudki veel kedagi
näha;
tahtsin ainult ümbrust uurida. Vastavalt oma kavatsusele tahtsin siia linna poolt tulla, mitte
altpoolt.
Vaatasin põhjalikult ümber ja hakkasin siis otse linna suunas minema. Noh, esimene
inimene, keda ma seal nägin, oli hertsog. Ta kleepis parajasti «kuningliku
421
kaelkirjaku» kuulutust seinale: kolm õhtut järjestikku -- just nagu eelnenud kordki. Oli aga