Merike ka piaks vaatama mis tema jaoks on prioriteediks. Kas on ainult rahas probleem või ikkagi ka töökolektiivis ka sõltub palju? Hersbergi tööga rahulolu kahe faktori teooria järgi on inimesel kahte liiki vajadusi. Esiteks vajadus vältida valu ja teiseks inimlik vajadus arendada ning kassvada psühologiliselt.Merike minu meelest teine vajadus on jäänud tegemata lõppuni. Siin võikki juhataja teda motiveerida õppingutele. Võiks kaa teha oma tõõtajate jaoks väike kusitlus,mis koosneks kusimustest,kus oleks aru saada mis on head sinu töös ja halba ja mida saa tundsid sellel ajal.Hersberg väitas oma teoorijas et töötaja tööga rahulolu sõltub kahest rühmast faktoritest:“hügieni“ ja motiveerivatest. Rahulolu tegurid:saavutusvajadus,tunnustusvajadus,töö ise, vastutus,ametikürgendus, kasv. Rahulolematus tegurid: Ettevõtte strateegia, järelvalve, suhted oma ülemuse ja vaatlejaga, töö tingimused, palk, positsioon, kindlustunne.
Sots uuringud jaotatakse kvalit ja kvanit. Kvantit on arvulistele tuginevad ja kvalit sõnade kirjeldamisel. Sageli arvatakse et arvulised meetodid on tõsisemad ja teaduslikumad kuna nende abil näeb matemaatiliste arvude abil seoseid ja tõenäosuseid. Tegelikult valib uurija endale sobiva meetodi kuna küsimuse teada saamiseks võib vaja minna nii arvulist kui ka sõnalist kirjeldust. 6. Levinumad uurimismeetodid ja nende kasutamine (longituuduuring, kusitlus, intervjuu, vaatlus, eksperiment, sekundaarananluus) longituuduuring uuritakse üht ja sama gruppi pikema aja jooksul. See uuring nõuab palju raha ja kannatlikkust. Pikk ja keeruline meetod, kasut harva. Küsitlus levinum kvant meetod. Kasut et saada andmeid mingi kindla gr kohta. Suht kiire ja odav võimalus. Prob kiire lahendamine. Intervjuu kasut inimeste küsitlemiseks. Ei nõua paljude inimeste arvamust. kasut siis kui soovitakse põhjalikult
Sageli on kvantitatiivseid meetodeid peetud ,,kõvemateks" ja tõsisemaks, teaduslikemaks, kuna need meetodid võimaldavad kirjeldada matemaatiliselt välja arvutatud statistilisi seoseid, tõenäosuseid jne. Tegelikkuses valitakse uurimismeetodid eelkõige lähtuvalt uurija küsimusest, millele ta soovib vastust saada. Sõltuvalt sellest valitakse ka meetod, mida kasutada. 6. Levinumad uurimismeetodid ja nende kasutamine (longituuduuring, kusitlus, intervjuu, vaatlus, eksperiment, sekundaarananluus) Mõned levinumad meetodid: · Paneel- ehk longituuduurimused. Tähendab, et uuritakse üht ja sama vastajate gruppi läbi pikema aja. Sellised uuringud eeldavad palju raha, kannatlikkust (uurija ei tohi ära surra). Keeruline meetod, seetõttu kasutatakse harva. · Küsitlus. Levinuim kvantitatiivne meetod. Kasutatakse, et saada andmeid mingi sotsiaalse grupi kohta
annaabi.ee 
