või hoopis õnnetus või äkkvihas öeldud sõna võib muuta kõik, paisata segi kõik juba jagatud kaardid ning mängida ümber trumbid. Üks kivi, olgugi väike, mis kallutas teisele teele. Jah, kõiki neid eksikäike ei jõuagi tuua meele. Ja nii vist ongi hea. Hea, et kõik pole ette kirjutatud ja päris täpselt ei tea, mis elute järgmise kurvi taga toob. Kuid usun, et tuleb seegi hetk, kui on hea tabada end mõttelt, et on küllalt käidud ja piisavalt kogetud seda elutee kurvilist rada ning käes on aeg ja paik, kus külvata oma seeme, rajada oma kodu. Äkki haljendab ränduri kepp ning kasvatab juuri ja õisi. Ja siis mõelda, et luuletaja eksis ja me ikkagi (vähemalt osaliselt) tuleme oma lapsepõlvest: me nõuame oma lastelt sama mida nõudsid meie emad, me püüame anda oma lastele samu teadmisi ning meil on sama raske tunnistada, et nad kasvavad ja lendavad peasast.
Põhjamaadel rakendatakse kelgu ette koeri ja põhjapõtru, mujal veetakse kelku enda järel või tõugatakse ees. (ENEKE) · ......................... kirjand · Tahaksin saada kelgusportlaseks, aga siis peaksin ma olema väga julge. Tean, et kelgu keskmine sõidukiirus on 100 kilomeetrit tunnis. Mulle tundub, et selline kiirus ajab küll hirmu nahka. Lisaks sellele peab sportlane laskuma mööda kurvilist jäärenni, mis on küllaltki kitsas. Arvatavasti ei saa minust õiget kelgusportlast - olen ikka aravõitu sellise spordiala jaoks. · ......................... kirjand · Oli ilus talvepäev. Ilm oli just sobiv väikese kelgusõidu jaoks. Jaan ja Riivo otsustasid minna Kassitoomele kelgutama. Valmistuti hoolikalt- vanaemalt telliti kaasa pannkoogid, seljakotti pakiti igaks juhuks ka lisapaar kindaid ja termosetäis kibuvitsateed. Mäel oli palju rahvast
annaabi.ee 
