Edvard Munch
kuduvaid naisi, vaid peaksime kujutama elusaid, päris inimesi, kes hingavad,
tunnevad, kannatavad ja armastavad." Selle loosungi all valmisid Munchi edasised
tööd.
1891. aastal korraldas ta Oslos järjekordse näituse. Valmisid ka esimesed šketsid
kuulsast maalist "Karje". Seda maali peetakse tihtipeale esimeseks
ekspressionistlikuks tööks ja äärmuslikuks näiteks Munchi fantastilistest
nägemustest. Tööde "Karje" ja "Madonna" kurvilineaarsed jooned sisendavad
rahutust. Vorm peaaegu taandatud kalligraafilisteks märkideks. "Karje" valmis
lõplikult 1893. aastal.
Aastal 1892 leidis aset kaks sündmust, mis hoogustasid juugendi arengut
maalikunstis ja graafikas. Esimeseks oli Edvard Munchi näitus Berliinis, mis tekitas
skandaali ja seetõttu kiiresti suleti. Näitus tekitas sellist segadust ja reaktsiooni
avangardi vastu, et aastal 1899 asutati impressionist Max Liebermanni juhtimisel
Berliini "Sezession"
annaabi.ee 
