Nad olid omavahel väga head tuttavad ja sõbrad. 4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? Oodo oli ülbe ja ennasttäis.Lootes,et see mis tema ütleb,see ka nii on.Lõppus maksis see talle kätte. 5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emma suhteid.Jaanus ja Emma oli loo alguses suured sõbrad.Aga nende sõprust lõhkus Oodo ülbus ja põikpäisus. 6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal? Et see oli väsitav,kurvav ja kurb. 7.Jutusta sündmustest Metsa talus! Värava juures toimus võitlus Oodo,tema sulaste ja kolleegide vastu.Hiljem pandi Metsa talu põlema. 8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja? Saades teada,et ta isa suri,tahtis ta teha kättemaksu Oodole ja teha lõppu orjusele. 9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest. Prooviti redelitega müürilt üles ronida.Tasuja läks aga keldrisse ja leidis sealt oma isa. 10.Kuidas jutustus lõppes?
Kui tööaeg lõppes oli pooleteise tunnine lõunane jumalateenistus. Jumalateenistuse lõppedes said mungad pool tundi vaba aega. Õhtusöögile lisandus palvetund. Kord nädalas pidid vaimulikud preestrile pihtima. 20:00 oli öörahu. Kloostri eeskirjade vastu eksinuile olid määratud kindlad karistused. Tavalised kartistused olid 36 või 300 piitsahoopi. Suure pattude korral pidid mungad kandma paljal ihul okasvööd. Peale selle, et niigi raske päevakava oli kurvav, väsitasid munki veel hulgaliste nakkushaiguste levik. Nakkushaigused levisid, kuna hügeenist ei peetud kloostrites erilist lugu. Ka paastumine põhjustas tihti suuri tervisehäireid. Haigestunud munkadel kaasnesid sümptomitena mõttetu naer, krambid, maas püherdamine, võikad unenäod ning hallutsinatsioonid. Aja möödudes hakati rangetest reeglitest kõrvale kalduma. Tööd ei viitsitud enam teha ning see jäi talupoegade õlule. Munkadele sigines
annaabi.ee 
