Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik?
tulenevat
teadlikku
miljöökujun
dust
keskkonnak
aitse ja
loodushoiug
a. Kas pole
just nende
ühendamise
s üks
võimalusi
jõuda
abstraktsete
lt
eesmärkidelt
ökoloogilise
kultuuri
tegelike
avaldumisvo
rmideni
igapäevases
elus?"3
(Lauristin jt
1985, 379;
Oole,
Kasemets
2000, 10-
20).
SEI-Tallinna
avaldatud
uuringus
"Inimene ja
keskkond"
(Kaasik jt
1996, 39)
leiavad 57%
nendest,
kellele
suhtlemine
loodusega
on väga
tähtis, et
kodanikel
lasub
põhiline
vastutus
keskkonnak
aitse eest.
Kurvastusek
s on 50%
täpselt
vastupidisel
arvamusel.
Hiiumaal
1994. aastal
läbi viidud
sotsioloogilis
e uurimuse
tulemusena
65%
vastajatest
uskus, et
looduses
peitub
salapäraseid
või meist
kõrgemaid
jõude.
Huvitav on
seejuures
märkida, et
vastus ei
sõltunud
haridusest.
Samas
seostusid
sõnaga
"mets" kõige
rohkem
sellised
mõisted
nagu rahu,
seened ja
marjad, puit
ning küte.
Metsa puhul
olid
järgnevatek
s
seostuvatek
s mõisteteks
vabadustunn
e, puhkus,
rõõm ja
pühadus.
"Merega"
seostus