M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
talle
pähe, et asja äravisatud kuulike võiks ju niisama hästi ka tema valduses olla, ja ta hakkas seda
seepärast kannatlikult otsima, ent ei leidnud. Nüüd läks ta tagasi oma varalaeka juurde ja
seadis
end täpselt samasse asendisse, nagu oli seisnud, kui'ta kuuli ära viskas. Siis võttis ta teise
marmorkuuli taskust ja viskas selle samuti ara, öeldes:
«Vend, mine otsi oma vend üles!»
Ta jälgis kuuli kukkumist, läks sinna ja vaatas. Kuid kuul oli kas lähemale või kaugemale
kuRkunud, niisiis proovis ta veel kaks korda. Viimane vise oli tagajärjekas: kaks marmorkuuli
lebasid ühe jala kaugusel teineteisest.
Just sel hetkel kõlas rohelise metsavõlvi all nõrk mängupasuna hüüd. Tom viskas kuue ja
püksid
maha, muutis traksid vööks, lükkas pehkinud puutüve taga oksad kõrvale, paljastades algelise
vibu
ja noole, puust mõõga ja plekkpasuna, haaras need esemed ja sööstis minema palja jalu ning
lehviva särgiga