Gonorröa
Gonorröa diagnoosimine algab suguelundite vaatlusest ja lümfisõlmede katsumisest, kuid
ainuüksi väliste sümptomite järgi ei saa haigust diagnoosida. On vajalik võtta analüüsid
tekitaja mikroskoopiliseks uurimiseks ja katseklaasile külvamiseks, et saaks määrata ka
tundlikkust ravimitele.
Materjali analüüsideks võetakse tavaliselt tampooniga emakakaela kanalist ja kusitist;
mõnikord on vajalik ka uriini, eesnäärme sekreedi, pärasoole eritise ja silma- ning kurgukaape
uurimine.
Ravivõimalused
Gonorröa raviks kasutatakse antibiootikume. Viimasega kaasneb aga probleem, mis saab
alguse seksturismist, eriti just Kaug-Idas. Sealsed prostituudid kasutavad tihti antibiootikume,
et end suguhaiguste eest kaitsta. Sellisel juhul areneb tarvitajal bakter, mis on
antibiootikumidele vastupidav ning seksturistid toovad haiguse ikkagi "koju". Kuna viimasel
ajal gonokokid tihti ei allu tavalistele antibiootikumidele, peab gonorröad kindlasti ravima