Konradi lugu
Turul vaatasid vastu samad näod nagu alati. Mõtlesin, et saab olema tavaline
tegevuste vaba nädalavahetus nagu ikka, kuid viimase leti taga märkasin noort
neidu. Pikad blondid juuksed, mis ulatusid pealaest maani, kuigi see vahemaa väga
pikk ei olnud. Kuid see, mis mõõdus jäänud puudu tegi ta tasa jässakuses. Kohe
näha, et maatõugu naine. Astusin lähemale, et veidi juttu puhuda.
‘’No tervist ! Ja kust kandist teie siis olete ka?’’
‘’Tiux, Kurgipurgi talust. Meeldiv tutvuda!’’
‘’Olen Konrad.’’
‘’Aga Konrad, ostad ka, või tulid niisama aega laiaks lööma ?’’
‘’Tõesti. Eriline ’kurgi-sõber’ ma nüüd küll pole ja. Kuid vahest sooviksid minuga koos
baari tulla? Minu kulul muidugi.’’
‘’Paarile joogile küll ära ei ütleks.Saaks veid juttu ka sinuga ajada.’’
Käisimegi baaris vestlemas. Rääkisin talle oma lukskorterist Kasamäel ja tema oma