Geodeesia eksami küsimused ja vastused, mõisted
Põhilised nivelleerimisviisid on geomeetriline, trigonomeetriline, hüdrostaatiline,
baromeetriline ja GPS vahenditega mõõtmine.
Kõige täpsemad ja töömahukamad on geomeetriline ja hüdrostaatiline. Kõrguskasvu
määramise keskmine ruutviga on +- 0,5 mm. GPS mõõtmistega on täpsus sentimeeter.
Detsimeetri täpsusega saab teha trigonomeetrilist nivelleerimist. Baromeetriline toimib
õhurõhu erinevuste kaudu ning täpsus on detsimeeter.
47. Kõrguslike nivoopindade omadused.
Maa kuremusest ja refraktsioonist tingitud parand. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast
lühemate õlgade puhul(vahekauguste) sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti
nivoopinna puutujaga AB. Et kõrguskasv on tegelikult kahe punkti nivoopindade vahe, siis
suuremate kauguste puhul on vaja lõiku BB suurendada suuruse k võrra, mida nim. Maa
kumerusest tingitud parandiks.
k= s²/2R kus s =AB on nivelleeritavate punktide vahekaugus ja R Maa raadius.