M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Siis
ajas toonesepa jube tiksutamine seinas voodi peatsi kohal Tomile judinad peale -- see
tähendas, et
kellegi elupäevad olid loetud. Siis tõusis öisesse õhku kauge koera ulumine, millele vastas
nõrgem
ulumine veel kaugemalt. Tom oli ahastuses. Viimaks ei kahelnud ta enam, et aeg oli seisma
jäänud ja alanud igavik; ta vajus kõigest hoolimata poolunne; kell lõi üksteist, kuid ta ei
kuulnud
seda. Ja siis kostis äkki kõige kurblikuni näugumine, segunedes Tomi ebamäärase unenäoga.
Akna
avamine naabruses häiris tema und. Hüüe «Kõtt, kurivaim!» ja tühja pudeli klirin vastu tädi
kuuri seina tõid ta täiesti ärkvele. Hetk hiljem oli ta riides ja aknast väljas, ronimas
neljakäpukil
veranda katust mööda. Ta f näugus oma teekonnal paar korda ettevaatlikult. Siis hüppas ta
kuuri
katusele ja sealt maha. Huckleberry Finn ootas oma kärvanud kassiga. Poisid asusid teele ja
kadusid pimedusse