M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
puuritud augud, kuhu toikad olid jalgadeks pistetud. Seljatuge neil pinkidel polnud.
Jutlustaja jaoks oli kõrge lava teises telgiotsas. Naistel olid laiad kübarad päikesevarjuks
peas; mõnedel olid poolvillased kleidid, teistel ruudulised puuvillasest riidest rõivad,
üksikutel
noortel olid sitskleidid. Mõned noormehed olid palja jalu ja paljudel lastel polnud muid
riideid kui takune särk. Mõned vanad naised kudusid ja noored inimesed kurameerisid
salaja.
Esimeses telgis, kuhu me läksime, ütles jutlustaja parajasti laulusõnu ette. Ta ütles kaks
rida, siis laulsid kõik koos, ja seda oli uhke kuulda -- inimesi oli nii palju ja nad laulsid
nii valjusti. Siis ütles ta jälle kaks rida ette, ja nad laulsid; ja nn edasi. Rahvas sattus ikka
enam hoogu ja laulis aina kõvemini ja kõvemini; lõpupoolel hakkasid mõned õhkama ja
mõned hakkasid karjuma. Siis hakkas jutlustaja kõnelema. Ta hakkas tõsiselt pihta; õõtsus