"kuradinahksest" - 1 õppematerjal

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

440 Saral polnud põrandat ja sees polnud midagi peale mõne vana roostetanud tarvituseks kõlbmatu Kabli, mõne labida, mõne kirka ja katkise saha. Tikk kustus, me läksime välja, lükkasime krambi jälle sisse ja uks oli lukus nagu ennegi. Tom oli rõõmu täis. Ta ütles: «Nüüd oleme õigel teel. Kaevame ta välja. See võtab umbes nädal aega!» Siis läksime maja poole tagasi: ma läksin tagumise ukse juurde, seal polnud muud tarvis kui kuradinahksest rihmast tõmmata ja uks oligi lahti. Aga see polnud Tom Sawyerile «romantiline» küllalt; tema pidi tingimata piksevarrast mööda üles ronima. Aga kui ta kolm korda oli poole teeni jõudnud ja iga kord alla kukkunud -- viimast korda nii, et oleks äärepealt oma pea lõhki kukkunud -- siis pidi ta sellest juba loobuma. Kuid ta puhkas ja arvas siis, et katsub veel kord õnne ja saigi seekord üles.