Maateadus alused
(kuesta relieef)
Eesti maastik on kergelt monoklinaalne 2-3m/km.
Kurrud on enamasti tektoonilise päritoluga. Mittetektoonilised e kompaktsioonilised kurrud võivad tekkida erinevalt tihenevates setendites.
Kurrud võivad olla kas sümmeetrilised või sukelduvad. Sukelduvate puhul on lisaks kurru kallutusele ka kurru ,,telg" viltu ja laskuv.
Antiklinaalne kurd paine maapinna suunas, Sünklinaalne kurd paine allapoole.
Kurde liigitatakse ka kurru lainete kalde järgi.
Kuppelkurrud.
Kurdmäestikud = orogeenid = kurdvööndid. kanada kaljumäed, apalatsid, alpid. Kurdmäestikud tekkivad kokkusurvepingete väljas ja
amrkeerivad oma tekkeaegseid laamade kokkupõrke piire.
Üle 540 Ma vanad mäestikud on kulutatud ja mattunud. 540-250 Ma vanad on ,,vanad kurdmäestikud". 250 Ma ja nooremad on ,,noored
kurdmäestikud". Alpid on 65 Ma vanad ja nooremad.
Eesti aluskorra moodustub kulutatud ja maetud Svekofenni kurdmäestik (1800-1900Mat)
Maateaduste alused I (22.sept)
annaabi.ee 
