Delfiinid ja Delphinus delphis
plumpsatusi, plõkse, haugatusi ja urinaid. Teadlaste sõnul on viled ja piiksud delfiinidel väga
individuaalsed ja üksikisendid kasutavad neid vastastikuseks äratundmiseks. Tuju ja meeleolu
väljenduseks on mõned plõksuvad ja plärisevad helid (Shuker, 2005).
Helikujutiste loomisel on delfiinid meistrid. Kajalokatsioonisüsteemi abil tekitavad nad
ultrahelisid hingatsist allpool asetsevates ninaõõne käikudes. Sealt juhitakse tekkinud
helivõnked kitsa voona kuplikujulisse rasvapadjandisse ja edasi lainetena potentsiaalsesse
sihtmärki. Tagasipöörduv kaja jõuab delfiini sisekõrva ta rasvaga täidetud alalõuas olevate
kuulmekäikude kaudu (Joonis 4) (Shuker, 2005; Downer, 2000).
Delfiin saadab meres ujudes igas sekundis välja 10 kuni 20 impulssi, kala leidmiseks peab
nende sagedus jõudma 200-ni. Terve sagedusastmiku läbi skaneerimise asemel vallandab ta
silmapilkse helivalangu. See sisaldab erinevaid sagedusi, millest kõrgeim võib jõuda 200 000
hertsini