Nikkel
Kupfer
= vask, nickel = kurat. Seda nime kasutasid Ülem-Saxoni kaevurid sissekandes
1654. aastal. Esimest korda esines see nimi trükitud raamatus 1694. aastal, kui
kirjeldati mittevajalikke mineraale ja maake. Aga ainele seal kirjeldust ei olnud.
1751. aastal Rootsi mineraloog Axel Fredrick Cronstedt eraldas puhastamata
rauamaagi ühes Rootsi kaevanduses. Ta tuvastas selles uue pool-metalli. Paar
aastat hiljem ta avastas, et see pool-metall on identne ühe talle Saksamaalt
saadetud Kupfernickeli metallilise osaga. Nii uue metalli avastanud, otsustas ta
säilitada nimi Kupfernickel, lühendades selle Nickel'iks. Tema avastust kinnitasid ka
teised teadlased.
Asukoht tabelis.
Nikkel paigutatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemis VIIIB rühma. Nikli
aatommass on 59 ning järjenumber 28.
Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d8 4s2
Elektronskeem: +28|2)8)16)2)
Elektronide arv: 28
Neutronite arv: 31
Prootonite arv: 28
Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...II...IV