(Uus-Kaledoonias, Kuubal, Filipiinidel, Indoneesias jm). Üldvarusid maailmas hinnatakse 70 miljonile tonnile. Avastamine ja nimetus Nikkel oli sulamites (vase ja tsingiga) kasutusel juba Vana-Hiinas üle 2 tuhande aasta tagasi. Inviduaalsel kujul avastas ja eraldas nikli rootsi mineraloog A.F.Cronstedt 1751 rootsi looduslikust nikkelarseniidist NiAs. Seda mineraali tunti juba palju varem saksakeelse nime Kupfernickel all ja seostati kiusliku Saksi mäevaimuga (ligikaudses tõlkes on Kupfernickel `vana Nick'i vask'), kes ei lase sellest maagist vaske sulatada. Tegelik põhjus seisnes asjaolus, et Kupfernickel(praeguse nimetusega nikoliit või nikeliin) oli väliselt väga sarnane vasemaagiga koostisega Cu2O(mõlemad mineraalid on ühesugust punast värvi). Cronstedti ei leidnud kaua aega tunnustust (teadlane suri enne seda 1765). Puhtamal kujul eraldas Ni rootsi keemik ja metallurg t. Bergman 1775, füüsikalised omadused määratleti täpsemalt alles 19. saj alguses( J. B
Üldvarusid maismaal hinnatakse 70 miljonile tonnile. Nikli sisaldus on hästi suur tee lehtedes(7.6mg/kg) ning mõningates ubades, kus see on ensüümides tähtsal kohal. Avastamine ja nimetus Nikkel oli sulamites (vase ja tsingiga) kasutusel juba Vana-Hiinas üle viie tuhande aasta tagasi. Individuaalsel kujul avastas ja eraldas nikli rootsi mineraloog Axel Fredrik Cronstedt Rootsi looduslikust nikkelarseeniidist NiAs 1751. aastal. Seda mineraali tunti juba palju varem saksakeelse nime Kupfernickel all ja seostati kiusliku Saksi mäevaimuga (ligikaudses tõlkes on Kupfernickel „vana Nick’i vask“), kes ei lase sellest maagist vaske sulatada. Tegelik põhjus seisnes asjaolus, et Kupfernickel (praeguse nimetusega nikoliit või nikkeliin) oli väliselt väga sarnane vasemaagi koostisega Cu2O (mõlemad mineraalid on ühesugust punast värvi). Cronstedti avastus ei leidnud kaua aega tunnustust (teadlane suri enne seda 1765. aastal).
Avastamise ajaloost: Looduslikult esinevat nikli-vase sulamit kasutati 2000 e. Kr Hiinas. 235ndal aastal e. Kr vormiti Hiinas nikli sulamist münte. Kaevurid, kes otsisid hõbedat puutusid tihti kokku sellise madalasordilise metalliga. Kaevurid nimetasid selle punaka värvusega maagi Kupfernickel'iks. Nimi tuleneb saksa keelest ja tähendab kuradivaske. Kupfer = vask, nickel = kurat. Seda nime kasutasid Ülem-Saxoni kaevurid sissekandes 1654. aastal. Esimest korda esines see nimi trükitud raamatus 1694. aastal, kui kirjeldati mittevajalikke mineraale ja maake. Aga ainele seal kirjeldust ei olnud. 1751. aastal Rootsi mineraloog Axel Fredrick Cronstedt eraldas puhastamata rauamaagi ühes Rootsi kaevanduses. Ta tuvastas selles uue pool-metalli. Paar
koobaltit. Sellest sulamist valmistatud püsimagnet suudab kinni hoida endast 100-2000 korda suurema massiga rauatükki. Nikkel: ajalugu: Avastas 1751. aastal rootsi õpetlane Axel Frederik Cronstedt. 15 aastat hiljem analüüsis mineraali põhjalikumalt Tobern Bergman ja eraldas sellest nikli vaba metallina. Maakoores on nikkel levimuselt 23. kohal. Tuntakse umbes 50 nikli mineraali, mis keemiliselt koostiselt on kas sulfiidid või silikaadid. Nimi on võetud saksakeelsest sõnast kupfernickel, mis tähendab saatana vaske. aatomi ehitus: Nikkel paikneb VIIIB rühmas. Aaatomimass Ar(Ni)=58,693 ja massiarv A=59. Järjenumber tabelis Z=28. Nikli aatomi tuumas on 28 prootonit ja 31 neutronit. füüsikalised omadused: Nikkel on hõbedase värvusega plastiline ja ferromagnetiline metall. Tema tihedus =8,908g/cm3. Nikkel on sulamistemperatuuriga 1455oC ja keemistemperatuuriga 2913oC. Tüüpolekuna on nikkel tahke 25oC juures. keemilised omadused: 1. metall+hapnik=oksiid 2Ni+O2=2NiO 2
annaabi.ee 
