Liivi ning Põhjasõda
aastal pärisorjuse. Vakuraamatusse kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa
vastu. Rüütlid rentisid oma mõisaid siinsetele sakslastele. Põllumajanduse
põhiliseks alaks oli teraviljakasvatus ja sellest omakorda viina põletamine
Rahvastiku muutumine 16,17saj.
Pärast Liivi sõja lõppu oli rahvaarv vähem kui 100 000. Tühjadele maadele asusid
elama uued elanikud, kes olid suuremas osas pärit Venemaalt, Lätist ja Soomes.
Uus rahvastik sulandus eestlaste kuoltuuri sekka . 17 saj. lõpuks oli elanike arv
Eesti aladel suurenenud 3.5x.
annaabi.ee 
