Eerik Haamer sündis Kuressaares. Lõpetanud 1926 Saaremaa Ühisgümnaasiumi, õppis tulevane kunstnik 1928–1931 Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis. 1931. aastal kujundas ta krooliujumist tutvustava voldiku. Sügisel 1944 põgenes nõukogude okupatsiooni eest Vilsandilt paadiga Rootsi, kus taasühines juba sama aasta märtsis Soome sõitnud perekonnaga. 1954.aastal suri tema abikaasa Lille Haamer. Kunstniku abikaasa Lille Haamer mängis tähtsat osa Haameri kunstnikuteel ja just naise mõjutustel ja majanduslikul toel teostusid kunstniku õpingud Pallases. Rootsis oli Lille see, kes tõukas Haamerit "Kalevipoja" illustratsioonidega tegelema. 1975. aastal kolis Kungälvi, kus suri 4. novembril 1994. Haameri sõjaeelse loomingu võtmemotiiviks kujunes Ruhnu saar, kuhu kunstnik sattus oma kunstnikutee alguses uue ainestiku otsingutel. Ruhnu ainesest kujunes Haameri elu edukaim motiiv. Selliste maalide seeria algab 1938
aastal valiti ta Ülevenemaalise Poeetide Liidu Pertogradi osakonna esimeheks. Aleksandr Blok suri Petrogradis 7. augustil 1921. Esimene luuletus ilmus trükituna 1903. aastal Peterburi sümbolistide ajakirjas. 1907. aastast alates tegi poeet pidevat kaastööd sünbolistide väljaanettele ja avaldas rea luuleramatuid. Jaanuaris 1918 kirjutas ta kaks üldtuntud teost epohhi loova poeemi "Kaksteist" ja luuletuse "Sküüdid". Oma keerukal ja vastuolulisel kunstnikuteel on Blok Korduvalt kirjutanud ka teatrile. Tema draamateostest väärib märkimist dramaatiline poeem "Roos ja Rist"(19121913) Tema loodud poeemideks on veel esimese Maailmasõja ajal loodud "Ööbikuaed"(1915) ning tosin aastat poeedi töölaual seisnud kuid lõpetamata "Kättemaks"(19101921) Kust imeaeda läheb uks Kust imeaeda läheb uks, On liiga madal täna müür,
annaabi.ee 
