"Elu ja armastus" A.H.Tammsaare
Ja et jõulupuu, see Betlemma täht, võiks kas või ööd läbi särada nende
eluhooneis, laskis Rudolf talle tippida elektriküünlad. Irma oli algul selle vastu, kuna talle
tahes tahtmata meenusid elektrilokid, millest mees oli millalgi halvakspanevalt rääkinud.
Viimaks lepiti kokku, et las elektriküünlad jäävad ja, et Irma soovides veidi lõhnaga
valgust ostku steariinlasi- niiviisi nimetas mees teisi küünlaid. Irma siis ostiski ühes
mehega lõhnaga valgust, kuid ta ostis ka kunstlund, mitmesuguseid hõbenarmaid ja
kuldlõngu, ostis klaaskuulikesi, mis särasid nagu kalliskivid ja olid kerged ja õrnad nagu
seebimullid, ostis mingisuguseid säravaid tähekesi ja igasugust mõttetut tühja- tähja, sest
muidu polnud ju jõulupuul mingit mõtet. Kodus kutsuti neid ikka emaga Kalmu
jõulupuule, sest neil endal ei olnud seda, või kui oligi, siis polnud midagi sinna peale
riputada ikka (va. Mõne odava prääniku või vissõuna, mille ema oli salaja tagavaraks
pannud)