Linnukasvatuse KT 1.Muna moodustumine 1. Lehter 8-9 cm 15-20 minutit. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht. Muna viljastumise koht. 2. Valgu- osa 30- 35 cm 3 tundi. Siin paiknevad munavalku eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalgekiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumis kiirus on suurem kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4. Emakas 8-9 cm 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vell sisaldavaid sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suuren...
Linnukasvatus Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas. Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast). Linnuliha tarbitakse rohkem kui veiseliha ja sealiha. Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni Aafrikas 2 milj tonni Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas. ...
VÄHK JA VÄHIKASVATUS Vähikasvatuse seminari Jäneda, 15.-16. märts 2001 õppematerjal Koostanud Ari Mannonen ja Tiit Paaver Koostatud toetudes Soome ja Eesti õppekirjandusele Käesoleva õppematerjali koostamiseks on kasutatud kirjandust: Kirjavainen J. 1996 Hämeen Ravunviljelyopas. Kala- ja riistahallinnon julkaisuja 23. 117 lk. Järvenpää T., Tulonen J., Erkamo E., Savolainen R., Setälä J. 1996. Ravunviljely menetelmät ja kannattavuus. Riistan ja Kalantutkimus, 111 lk. Koostajad tänavad nende autoreid. Ari Mannonen Tiit Paaver 2 SISUKORD Eessõna 1. Vähi bioloogia........................................................................ 5 1.1. Vähid ja nende kehaehitus....................................................... 5 1.2. Vähi elutsükkel...............................................................
LINNUKASVATUS Linnu tõud väikeste tähtedega Kana hakkab munema 5 kuust Kana võib muneda päevas 1 muna ( 25 tundi läheb aega ühe muna jaoks), aastas 300 keskmiselt Heades tingimustes elab kana kuni 10 aastat Sulgimise perioodil ei tooda mune , puhkab( üks kord aastas) Lindude seltse on kokku 27: Kõige suurem kanaliste selts haneliste selts tuviliste selts jaanalinnu selts Munelust väljendatakse protsentides: (munade arv/periood)*100 Rümp- lihakeha puhastatud, ilma peata Lindudel üks munajuha ja munasari Isastel kaks mundandit Testosteroon- valmivad sekundaarsed suguorganid MUNA TEKE: Tibul pole alguses munasarju, arenevad 2 nädalaga Munajuha Pikkus, Muna Funktsioon alaosa cm viibimise aeg Lehter 89 1520 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste v...
Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni; Euroopas 10 milj tonni; L-Ameerikas 3 milj tonni; P-Ameerika 8 milj tonni; Aafrikas 2 milj t Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku vä...
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatu...
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Juba 1996. a tarbiti linnuliha rohkem kui veiseliha, 2010. a prognoositakse, et linnuliha tarbimine on suurem sealiha omast Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni (Hiinas 26 milj t) Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni (USA-s 5 milj t) Aafrikas 2 milj t Kanamunade tootmise olulist suurenemist Euroopa Liidus kuni 2012. a ei prognoosita Linnukasvatussaaduste tootmine 2001–2010 Näitajad ...
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis. Aastal 2010 oli lammaste arv 79 tuh. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres. Lambakasvatuse suunad Eestis: Lihaloom Piimakasvatus Villalambad – meriino lambad. Villa osatähtsus on langenud. Ka lambanahk. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958 a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise lamba nime all. Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja šropširi lihalambatõug. Suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid madalama viljakuse ja jämedama villaga. 2010. aastal 3246 utte 19 karjast. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Utt...
1 Munade koostis * makrotoitained (vesi, proteiin, aminohapped, rasv) * makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng. Haudemunade saamiseks peavad karjad olema vabad: 1. nakkushaigustest 2. munajuhahaigustest 3. sooltrakti probleemidest, mis võivad mõjutada toitainete imendumist ja seega ka toitainete sisaldust munades 4. respiratoorsetest haigustest, mis mõjutavad vere pH ja selle kaudu toitaine...
Linnukasvatus Kodulindude liigig Kanad Liha ja liha-munakanad Võitluskanad Ilukanad Kalkunid Pärlkanad Vutid Haned Pardid,muskuspardid,munapardid Kanad Klassikalised munakanad on kõige tuntumad ja enamlevinud kodulinnud. Neid kasvatatkse peamiselt munade saamise eesmärgil aga oluline on ka nende nuumuvus pärast munemisperioodi ja "rahuldava" kvaliteediga lihakeha saamise võimalus - supikana. Üldtuntud tõde on see, et lihakana sobib eeskätt grillimiseks ja kanaprae valmistamiseks, munakana aga kanasupi ja puljongi keetmiseks. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Iseloomustus Neljas tase Viies tase Munatõugu kana kaalub keskmiselt 2,5-3,5 kg, kukk 3,5-4,5 kg, munevus on 250- 300 muna/aastas,...
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Edvin Sild K-16B Eritoitumine diabeetikule Referaat Juhendaja: Taisi Talviste Pärnu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on " Eritoitumine diabeetikule" Antud teema valikul sai määravaks asjaolu, et olen debeedist küll palju kuulnud nii meedia vahendusel kui erinevaid artikleid lugedes, kuid pole sellesse teemasse tegelikult süvenenud. Seega otsustasin, et uurin mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need toitained, mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma. Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet ning maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest. ( www. vikipeedia.ee) Diabeeti haigestumise puhul ei ole oluline, kas oled noor ...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. ...
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
annaabi.ee 
