paarikest. Paarikese naispool märkab fotograafi. Naine püüab fotograafi kinni ja on nõus tegema kõike, et pildistajalt fotod enda kätte saada. Antud olukord intrigeerib fotograafi nii piisavalt, et ta otsustab naisele kuuluva kaamera endale jätta ja annab naisele teise kaamera, et too teda rahule jätaks. Pilte ilmutades, tuleb neilt välja aga hoopis pargis tapetud mees. Filmi „Blow up“ võib lugeda üheks selgemaks näiteks, kuidas 20.sajandi teises pooles toimus pea kõikides kunstizanrites sh ka filmikunstis teatav muudatus. Filmi oli lisandunud semiootika. Huvi märgi ja tähenduse vastu. Huvi interpreteerida teost. Filmi lugu pakub mitut erinevat tõlgendamise viisi, ent ka teatavat soovi vaataja küsimustele mitte vastata. Nii juhib film meid juba üsna alguses kindlale arvamisele, et lugu on armukolmnurgast ja naine tahab fotosid tagasi saada, et mitte oma abikaasale armukesega vahele jääda. Kui fotograaf avastab pildilt hoopis mõrvatud mehe, muutub lugu, mida vaataja
tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid, mis kestavad sajandeid (2). 8 Parlamendihoone: KOKKUVÕTE Töös kasutatud materjali läbitöötamise ja töö kirjutamise tulemusena said palju arusaadavamaks romantismi tunnused erinevates kunstizanrites. Minu arvamus romantismist on see, et ilma 18 sajandi kirjanike teosteta puuduksid meie tänapäeva filmikunstis ajaloolised seiklusfilmid, puuduksid romantilised kangelased. Romantismi tulek muutis maailma. Romantism on tunnetekultuse aeg, ilusate meloodiate ja põnevate maalide aeg. Romantismi mõjutustel tulid meeste moodi pikad kuued, naised hakkasid kandma laiu seelikuid. Romantism on üllatavalt palju muutnud meid ümbritsevat.