Kirjandus kui kunstiliik
fantastilisse tulevikku ning mõlemal kohal tunneb lugeja ennast nagu praegusel hetkel.
Sooviks eraldi rõhutada poeesiat. Poeesia omab rütmi, mille abil seonduvad sõnad
muusikasse. Poeesial on selline muusikaline harmoonia, mis edastab selliseid värve ja
emotsioone, millega ei saa mõnikord isegi proosa hakkama. Kui tegemist on poeesiaga,
siin omavad sõnad kõrgust ja kestvust, varjundeid. Just poeesias avaldub kirjanduse
tõeline kunstipotentsiaal.
Kokkuvõtteks tahaks öelda, et kirjandus võtab endasse kokku paljude teiste kunstiliikide
omapärasid, kujunedes eraldiseks ainulaadseks kunstiliigiks. See on võimeline
joonistada pilte, mängida meloodiaid ja näidata kujusid. Kirjandus kasutab kõiki imelisi
vahendeid, et luua suurepäraseid ja unikaalseid meistriteoseid ja üllatada oma lugejaid
ikka ja jälle.