Kadrioru Kunstimuuseumist
Kadrioru Kunstimuuseumist
Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt
Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul.
Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku
suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest
Elisabethist ja lõpetades Nikolai IIga.
1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti
Kunstimuuseumiks.
Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja
amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida
toetas Rootsi riik 21 miljoni rootsi krooniga.
Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetriaegse Venemaa ja kogu Põhja
Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja
itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riias...
annaabi.ee 
