F.R.Faehlmann
tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust.
Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom
Kallewi poeg" (Muistend Kalevipojast) visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes
suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase
suunitluse; tema eeltöid kasutad hiljem F.R.Kreutzwald.
1840-1852 ilmus ÕES-I toimetistes Faehlmanni 8 saksakeelset
kunstimuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik"jt.), milles eesti
rahvamuistendite motiive kasutades ("Emajõe sünnis" ja "Keelte keetmises") ning
soome mütoloogia ("kalevala", Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica".) ja antiik-
mütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm.
Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi eesti rahvaluule
vastju ja mõjutasid viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti.