RAFFAELLO SANTI
poeg oli kaheksa aastane. Esimese kunstihariduse sai ta oma isalt.
Aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistudiosse. Perugino käe all töötas
ta 1504. aastani. Aastatel 1505- 1508 oli ta Firenzes. Seal oli ta silmitsi tõelise väljakutsega:
Leonardo da Vinci ja Michelangelo olid püstitanud kunstis uusi norme: sellistest polnud varem
unistatudki. Raffaelil puudusid Leonardo tohutud teadmised ja Michelangelo jõulisus. Mõlema
kunstigeeniusega oli nende ettearvamatuse pärast raske läbi saada. Ent Raffael oli leebe
iseloomuga, mis tuli kasuks suhete seadmisel mõjuvõimsate patroonide- paavstidega. 1508
suundus ta Rooma, kus teenis kunstilembese paavsti Julius II juures, dekoreerides Vatikani palee
saale ja tegutsedes ka arhitektina- ta jätkas Baramante tööd Püha Peetruse katedraali kallal.
Paavst Julius II palus Raffaelil freskodega kaunistada kolm piduruumi Vatikanis, nn. stanza`d.