Need rakud ei suuda väljaspool organismi kaua elada.3)Lümfotsüüdid ja kasvajarakud pannakse segusse,mis stimuleerib nende ühinemist. Rakkude ühinemisel tekivad hübridoomid.4)Rakud viiakse selektiivsöötmele, milles jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid.5) Hübridoomid kloonitakse lahjendusmeetodil.Minikannudes kasvavaid kloone testitakse vajaliku antikeha sünteesi suhtes. 6)Valitud kloone kasvatatakse antikehade tootmiseks elusorganismis või kunslikes tingimustes. 7)Antikehad eraldatakse kasvukeskkonnast. Antiseerum-vereseerum,mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu.
konjugatsioonil. Kromosoomiväline DNA, mis on rõngjas, autonoomne, paljunemisvõimeline, replitseeruvad autonoomselt, võivad intergreeruda bakteri genoomi (episoom, teatud juhtudel). Igal plasmiid paljuneb sõltumata sellest kas põhikromosoom paljuneb või mitte. Ühes rakus võib olla mitu, isegi sada plasmiidi, kuid nende esinemine või mitteesinemine sõltub konkreetsetest valikusurvetest. Looduslikes bakteritüvedes on alati palju plasmiide, kunslikes tingimustes hakkavad nad aeg-ajalt ära kaduma. Erinevate plasmiidide eksisteerimine sõltub sellest kas nad omavahel sobivad. Plasmiidid on need, kes kõige esmalt kantakse ühest rakust teise ja nii vahetatakse pärilikku materjali. See on vajalik selleks, et prokarüoodide populatsioon peaks vastu valikulisele survele. Plasmiidide funktsioonid 1. R-plasmiidid ehk resistentsust määravad plasmiidid 2. Virulntsusfaktoreid kodeerivad plasmiidid (virusvastased toksiinid) 3
annaabi.ee 
