Pingviinlased 1.1 Süstemaatika Pingviinlased (Spheniscidae) on lindude sugukond, mis on pingviiniliste (Sphenisciformes) seltsi ainus sugukond. Pingviinlased on lennuvõimetud veelinnud, kellest enamik elab lõunapoolkeral, eriti Antarktikas. Pingviinlaste sugukonda kuulub kuus perekonda. Need on Aptenodytes, Eudyptes, Eudyptula, Megadyptes, Pygoscelis ja Spheniscus. 1.1.1 Aptenodytes Aptenodytes on lindude perekond pingviinlaste sugukonnast. Aptenodytes perekonda kuuluvad kaks liiki Kuningpingviin (Aptenodytes patagonicus) ja Keiserpingviin (Aptenodytes forsteri). Fossiilse liigina kuulub Aptenodytes perekonda veel Aptenodytes ridgeni. 1.1.1.1 Kuningpingviin Kuningpingviini ladina keelne nimi on Aptenodytes patagonicus. Kuningpingviini iseloomulikeks tunnusteks on must pea ja oranzid laigud kõrvade juures. Kuningpingviinil on võimas nokk, mis on kohane libedate kalade ja teiste loomade haaramiseks. Kuningpingviin on suuruselt teine pingviin keiserpingviini järel. Tema
Mandri kõrgeim tipp on Vinson 5140 m. Antarktises on avastatud mitut maavara: kivisütt , rauamaaki ja värvilisi metalle. Kõrge jääkilbi ja pooluselähedase asendi pärast valitseb Antarktises karm mandriline polaarkliima. Taimestik ja loomastik on rikkalikumad ainult rannikul ja oaasides, seal kasvab samblaid (80 liiki) samblikke (300 liiki) ja vetikaid, antartika poolsaarel ka 3 liiki õistaimi. Imetajast elutsevad antarktises hülged, lindudest adeelia keiser- ja kuningpingviin, tormilinnud, ännid. Pilt 4 :Oaasi maastik. 10 Antarktise avastamine 1820 jõudis antarktise ranniku lähedale F. Bellingshauseni ja M. Lazarevi uurimisrühm. 1821 avastati Aleksander Imaa jt. saari. Esimesena talvitus mandril norra uurija C. E. Borchgrevinki ( 1864 1934 ) ekspeditsioon 1899 1900. Mandri sisealasid uurisid 20 saj. Alguses R. F. Scott (1901- 1904, 1910-1912) E.Shackleton (1907 1909), R. Amundsen
talikorterisse, kust nad kevadel oma haudealadele tagasi tulevad. N.valge-toonekurg ja pääsukesed 16.3.9.1. Ülemselts Pingviinilised Arktiliseks mariinseks eluks kohastunud lennuvõimetud linnud. Sulestik on tihe, suled väiksed ja meenutavad soomuseid. Alusnahk paks ja rasvkoerikas. Eesjäsemed on muundunud kitsasteks loibadeks.. Tagajäsemed lühikesed ja asuvad kaugel keha tagaosas, seetõttu pingviinilised kõnnivad "püsti" ja abitult. N. keiserpingviin, kuningpingviin 16.3.9.2. Ülemselts Uuduslõualised Lennuvõimetud seltsid: Selts jaanalinnulised Tiivad lühikesed, võimsad jalad kahe varbaga. Elavad karjadena., Jooksevad kiiresti N. jaanalind. Selts nandulised suured jaanalinnulaadsed, tiivad nõrgalt arenenud, jalgadel 3 varvast. Jooksevad samuti kiiresti N. pampanandu Selts kaasuarilised Tiivad peaaegu täiseti redutseerunud, pea ja kael paljad, ereda värvusega, 3 varvast. N. kiiverkaasuar, emu. Selts kiivilised väikesed, kana suurused
annaabi.ee 
