Suur Prantsuse Revolutsioon
septembrist algas ka uus,
vabariiklik ajaarvamine. Samas puhkes aga võimuvõitlus zirondiinide ja montanjaaride vahel,
esimesed pooldasid laialdast demokraatiat (mis poleks küll laienenud naistele ega
vaeseimatele, aga toonastele ühiskonna kandvatele jõududele), äärmusvasakpoolsed
montanjaaride seast nõudsid aga koguni diktatuuri.
Konvendi tegevus Jakobiinide diktatuurini
Kuninga hukkamine
1792. aasta lõpul muutus Konvendi meelsus üha vasakpoolsemaks ning
kuningavaenulikumaks. Endist monarhi vaadati üha enam kui kurjategijat ning lõpuks
otsustati tema üle kohut mõista. Louis Capet ilmselt ei suutnud uskuda, et tema endised
ustavad alamad võiksid ta surma mõista, seetõttu ei pööranud ta oma kaitsmisele erilist
tähelepanu ning käitus Konvendiga isegi üleolevalt. Selle ning montanjaaride ässitustöö
tulemusena mõistetigi kuningas 1793. aastal kui türann ja riigireetur surma. 21. jaanuaril ta