Norra
Mõnevõrra hiljem saabusid Põhja-
Norrasse soome-ugri keeli kõnelevad inimesed. Norra esiaja olulisimaks mälestiseks peetakse
umbes 2500–6500 aasta vanuseid Alta kaljujooniseid.
Viikingite ajast keskajani
Viikingite ajal 8. sajandist 11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud
väiksematele kuningriikidele, järkjärgult ühtse kuningavõimu alla. Kuningas Harald
Kaunisjuusalistas Norra edelaosa Hafrsfjordi lahingus umbes 880–885 ja rajas oma
residentsi Avaldsnesi kuningatalu. Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks.
Rahvastiku tuuma moodustas vabade talupoegade seisus, kuid varanduslik kihistumine oli
alanud. Harald Kaunisjuus rakendas karme meetmeid tekkivate kohalike feodaalvõimude vastu,
sundis neid oma ülemvõimu tunnistama ning laskis maa maksustada. Feodaalisandad seisid
sellele survele vastu. Nad lahkusid maalt ning rajasid Islandil ja mujal uusasundusi.
Kuni 11
annaabi.ee 
