Eesti
juba üle 5000 aasta tagasi. Sel ajal tõusis teiste majandusharude seas esikohale põllundus.
Põlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid eestlased
algselt majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete sugukondadena, kus puudus märkimisväärne
majanduslik ja sotsiaalne kihistumine.
400-800 eKr langes Saaremaale Asva linnusasula lähedale meteoriit ja tekkis Kaali kraater.
[redigeeri] Muinas-Eesti
Next.svg Pikemalt artiklis Muinas-Eesti
Kumnast leitud ehted.
1. aastatuhande lõpus koosnes Eesti arvukatest kihelkondadest, mille ühendamisel loodi
maakonnad. Kihelkondade vanemad käisid ühistel nõupidamistel Raikkülas.
Viikingiaega 8.11. sajandini iseloomustavad laienenud sõjalised kokkupõrked. Põhiliseks
eestlaste vaenlaseks jäi Venemaa. 1030. aasta paiku vallutas Vene suurvürst Jaroslav Tark
Kagu-Eesti ning rajas eestlaste Tartu linnuse kohale Jurjevi linnuse ning asula. 1054 püüdis tema