Materjaliteaduse üldalused Eksami kordamisküsimused
Tavaliselt on klaasistumistemperatuur
võrdeline ligikaiudu 2/3 sulamistemperatuurist.
Mida väiksem ahelatse painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on
klaasistumistemperatuur. Mida suurem molekulmass, seda kõrgemad mõlemad
temperatuurid.
Allpool klaasistumistemperatuuri on polümeerid veidi elastsed, ülalpool sulamistemperatuuri
aga vedelad.
Sulamis- ja klaasistumistemperatuuride vahel on nad viskoelastses (kummivoolavas) olekus.
Viskoelastses materjalis toimub pinge rakendamise algul elastne deformatsioon, seejärel
hakkab toimuma viskoelastne deformatsioon ja voolamine. Pinge kadumisel kaob kohe
elastne deformatsioon ja aeglaselt viskoelastne deformatsioon. Voolamise tulemusena
tekkinud plastne deformatsioon säilib.
14. Polümeeride vormimine ja kasutamine
1) Termoplastide korral on enamkasutatavateks meetoditeks ekstrusioon ja survevalu.