Öö kummitusega Arvatakse, et vanalinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses kummitab, kuna ükski öövalvur ei ole sinna püsivalt valvama jäänud.Sellepärast on paar aastat juba maja öösiti valveta.Igal hommikul, kui raamatukoguhoidja tööle tuleb, on raamatukogu täielikult sassis.Kõik raamatud vedelevad maas ja toolid ja lauad on pikali lükatud.Kuid siiski oli üks inimene, kes ei uskunud, et seal kummitab.Ta nimi oli Silver.Ta arvas, et need on lihtsalt mingid huligaanid, kes lõbustavad ennast sellega, et ajavad raamatukogu sassi. Ühel päeval ütles Silveri naaber :``Kui sa ei usu, et seal kummitab, siis mine sinna üheks ööks valvama ja kui sa suudad seda, siis ostan sulle kasti arbuuse``.Kuna Silver armastas arbuuse ja ei uskunud, et seal kummitab, võttis ta pakkumise vastu.Ta pakkis asjad ära ja läks majaomanikuga rääkima, et too ta tööle võtaks.Majaomanik oli üllatunud, aga võttis ta tööle. Sel õh...
kes ei ole oma "üleminekuga" leppinud, kuna neil on midagi tähtsat lõpetamata või neid lihtsalt hoiab miski või keegi siin maal kinni. Sellepärast püüavad nad inimestega kontakti saada. On palju vaieldud, kas kummitused ja vaimud on üks ja sama. Selles küsimuses ei olegi selgusele jõutud. Mina kaldun arvama, et nad siiski on üks ja sama. Kummitusi on iseloomustatud sama moodi nagu vaimegi. Paljud arvavad, et kui räägitakse kummitamisest, on tegu kummitustega. Tegelikult aga nimetatakse vaimude tegutsemist kummitamiseks, ehk siis kui vaim otsib inimesega kontakti, hirmutab see inimesi ja nad kutsuvad seda kummitamiseks. Vaimude kohta on käibel kaks põhilist väärarusaama: esiteks see, nagu ilmuksid nad ainult öösel, ja teiseks see, et aja möödudes nad lihtsalt haihtuvad. Esiteks ei ole vaimudel vahet, kas on öö või päev. Nad on nii-öelda alati "kodus" ja nendega on igal ajal võimalik kontakti saada
annaabi.ee 
