Liimid
hakkab liim punduma. Eriti on see märgatav vesilahustel põhinevate liimide puhul.
Sageli on pöörduvad liimid ka temperatuuritundlikud.
Vesilahustena kasutatakse peamiselt paberi- ja puiduliime, seal on polümeeriks mõni
sahhariid (tärklis, dekstriin) või valk (kaseiin, kollageen). Tuntuim on PVA-liim ehk
PolüVinüülAtsetaat. Orgaaniliste lahustitena kasutatakse liimides sageli atsetooni,
etüületanaati, 1,2-dikloroetaani, benseeni (nt kummiliimis), tolueeni (nt polüstürooli
ehk PS-liimides).
*termoplastne polümeer: niitjate molekulidega korduvatest üksikosadest koosnevad ained, mis lähevad
mõõdukal kuumutamisel üle vedelasse olekusse, jahtudes taastavad tahke oleku.
Kleeplintide, plaastrite jms puhul jääb liim pikaks ajaks poolvedelaks, sest lahustina
kasutatakse mineraalõlisid.
Pöördumatute liimide puhul toimuvad keemilised reaktsioonid, mis muudavad
polümeeri struktuuri
annaabi.ee 
