keskme ümber ning seda ümbritsevad ühed ja samad korrapäraselt paiknevad naabermolekulid. Seejärel toimub spontaanne ja kiire üleminek mingi teise võnkekeskme juurde ning seetõttu ka naabermolekulide osaline vahetumine. Nii kaasneb vedelikus molekulide võnkliikumisega aeglasem korrapäratu kulgliikumine. Pindpinevus on vedeliku pinnanähtus, mis avaldub vedeliku pinnakihi püüdes kokku tõmbuda (pinnakiht käitub pinguli tõmmatud kummikelme taoliselt). Vedeliku sees olevaid molekule ümbritsevad samasugused molekulid ja nendevahelised jõud on igas suunas ühesugused. Selle tulemusena resultantjõud ,,R'' on null. (joon. 1).Vedeliku pinna molekuli ümbritsevad osaliselt gaasimoekulid . Gaasi ja vedeliku molekulide tõmbejõud on palju väiksemad, kui vedeliku molekulide vahel. See põhjutab asjaolu,et pinnakihi molekulidele mõjub vedeliku sisse suunatud resultantjõud
Kambrisse asetatav proovikeha ümbritsetakse õhukese kummikilega eristamaks teda kambrit täitvast vedelikust. Täiuslikumad seadmed võimaldavad mõõta proovi horisontaaldeformatsiooni, mahu muutust, poorivee survet proovi keskel ja muuta automaatselt vastavalt kavandatud programmile horisontaal- ja vertikaalsurvet. Kolmtelgse surve seadme skeem 1) Katsekeha, 2) Kummikelme, 3) Silinder, 4) Vedelikuga täidetud katsekamber, 5) Pumbatoru, 6) Kraan, 7) Manomeeter, 8) Kolb, 9) Gradueeritud klaastoru katsekeha mahu mõõtmiseks, 10) Veetase, 11) Vee väljalaske kraan Stabilomeeter Kolmtelgsel survel on teada vertikaalpinged (1) ja horisontaalpinged ( 2 = 3 ). Kuna need pinged on vastavalt maksimaalsed ja minimaalsed, siis on nad peapinged. Proovikeha purunemine toimub mingit kaldpinda mööda.
annaabi.ee 
